185 last Lääne-Pommeri-Rügenis: murettekitavad ohud laste heaolule!
Lääne-Pommeri-Rügenis teatati 2023. aastal laste heaolu ohtu seadmisest üle 700 lapse. Nende arv kasvab murettekitavalt.

185 last Lääne-Pommeri-Rügenis: murettekitavad ohud laste heaolule!
Olukord lastekaitsega Vorpommern-Rügeni linnaosas näitab murettekitavat tendentsi. Eelmisel aastal sai noorte hoolekandebüroo 476 hädaabikõnet võimalike laste heaoluohtude kohta, mis puudutas 721 last. Sellest teatab Läänemere ajaleht. On murettekitav, et umbes igal kuuendal juhul tuvastati akuutne risk, mille tulemusel võeti lapsed hooldusesse või koostati kaitseplaanid. Eriti rängalt on mõjutatud Stralsundi linnad ja Rügeni saar, kus teatati enamikust juhtudest.
Kui numbreid lähemalt vaadata, siis selgub, et 2023. aastal oli abivajajaid kokku 185 last, kes tuli perest ära võtta. Hooldusele võetud inimeste arv kasvas 169-lt 2022. aastal 263-le 2023. aastal – see areng on oluliselt suurendanud survet abi- ja hooldusasutustele. Peaaegu pooled haigestunud lastest on pärit Stralsundist, veerand aga Rügeni saarelt ja Loode-Pommerist.
Igakülgne vaade probleemile
Värskeima statistika kohaselt alates päevauudised Samuti on kogu Saksamaal suurenenud kiireloomulised ohud laste heaolule. 2024. aastal võeti hooldamisele ligikaudu 69 500 last, mis on 7% vähem kui aasta varem. Sellegipoolest kasvas ägeda ohu tõttu hooldusele võetud inimeste arv 10%, mis moodustab ligikaudu 42% juhtudest. See tõus näitab, et väljakutsed lastekaitses on endiselt suured ja paljud vanemad peavad maadlema liigsete nõudmistega.
Põhjuseid, miks lapsed hooldusesse võetakse, on erinevaid. Valju Destatis Vanemate liigsed nõudmised (25%) ja hooletussejätmine (12%) olid levinumad kaitsemeetmed. Viimastel aastatel on veidi suurenenud ka füüsiline väärkohtlemine (11%) ja psühholoogiline väärkohtlemine (8%).
- Überforderungen der Eltern: 25%
- Vernachlässigungen: 12%
- Körperliche Misshandlungen: 11%
- Psychoische Misshandlungen: 8%
Kaitsemeetmete raames on keskmine kestus 62 päeva, kuigi erinevused on suured. Enesearuannete puhul lõpeb meede tavaliselt kiiremini kui ägedate ohtude korral. Enamikul juhtudel paigutatakse kannatanud lapsed spetsiaalsetesse rajatistesse, et nende eest paremini hoolitseda.
On selge, et lastekaitse valdkonnas on paljudes valdkondades kiireloomuline vajadus tegutseda. Üldise paigutamise vähenemine, mis on suuresti tingitud saatjata välismaalt saabujate arvu vähenemisest, ei tohiks varjutada tõsiasja, et paljud lapsed vajavad jätkuvalt kiiret tuge.
Üldiselt on laste heaolu ohustamise küsimus väga aktuaalne ning nõuab suuremat arutelu ja meetmeid, mis suudaksid tagada pikaajalise stabiilsuse ja jätkusuutlikult parandada mõjutatud laste olukorda.