Kohtuotsus: AfD võidab Rostocki vaidluses osaliselt vasakpoolsed!

Kohtuotsus: AfD võidab Rostocki vaidluses osaliselt vasakpoolsed!

Rostocki AfD ja vasakpoolsete ringkonnaühenduste vahelises tulises kohtuvaidluses otsustas Rostocki piirkonnakohus nüüd, et väiteid, et AfD parlamendiliikmed mõnitavad Parkinsoni tõve sümptomeid, ei saa pidada üldiseks arvamuse avaldamiseks. Konflikt sai alguse, kui vasakpoolne poliitik Dirk Bruhn nimetas AfD parlamendisaadikuid Enrico Schulti ja Horst Försterit "poliitilisteks ja inimlikeks sitapeadeks". Ringkonnakohus kvalifitseeris selle mõiste solvavaks ja teatas, et selliseid ütlusi ei saa poliitiliste vaidluste kontekstis taluda, kuna need alandavad inimväärikust, kuna Stern.

Bruhn esitas need süüdistused osariigi parlamendis 10. aprillil ja ähvardas pärast osariigi parlamendi presidendilt Birgit Hesselt korrale kutsumist võtta kasutusele kohtumeetmed. Mõjutatud AfD parlamendisaadikud lükkasid väited ägedalt tagasi ja nõudsid selliste avalduste kustutamist vasakpoolsete ringkondade ühenduse veebisaidilt. Kuid piirkonnaliidu esimees Sandro Smolka lükkas selle ümber.

Kohtuotsused lühidalt

Rostocki piirkonnakohus otsustas pärast poolteist tundi kestnud istungit, et nimi ei sobi üldiseks kasutamiseks. Selle määruse edaspidised rikkumised võivad kaasa tuua kuni 250 000 euro suuruse rahatrahvi või kuni kuuekuulise vanglakaristuse. See on selge märk sellest, et kohus on seisukohal, et [Nordkurier] sõnul on siin ületatud piir sõnavabaduse ja solvamise vahel (https://www.nordkurier.de/regional/mecklenburg-vorpommern/afd-gesetze-gegen-linke-vorwuerfe-3625591).

Lisaks jättis Stralsundi piirkonnakohus rahuldamata samalaadsed hagid, mille AfD fraktsioon esitas vasakpoolse piirkonnaühenduse Vorpommern-Rügen vastu, samas kui Schwerini piirkonnakohus ei kinnitanud hagi Bruhni vastu, kuid ei kinnitanud ka otsustavalt tema esindatust. See keeruline õigusvaidlus tõstatab keerulise küsimuse, kus on sõnavabaduse piirid.

Sõnavabaduse ja solvangute keeruline erinevus

Sõnavabaduse ja solvangute eristamise küsimus puudutab ka föderaalse konstitutsioonikohtu praktikat. Hoesmanni sõnul nõuab hinnang selle kohta, kas avaldust tuleb pidada solvavaks, iga üksikjuhtumi täpset kaalumist. Üldjuhul ei kuulu sõnavabaduse põhiõiguse alla inimväärikust alandavad või solvavad avaldused.

Kui fookuses on inimese laimamine, mitte faktiline arutelu poliitilise sisu üle, ei ole vaja põhiõigusi kaaluda. Antud juhul näib kohus olevat selgelt öelnud, et sellised avaldused ei kuulu poliitilise diskursuse hulka.

Nii saab käesolev juhtum otsustavaks näiteks sellest, kui kaugele võivad minna poliitiliste vaidluste piirid ja kust algab inimväärikuse kaitse. AfD saadikud on juba teatanud, et jätkavad otsusega tegelemist ja võimalik, et kaebavad selle edasi. Arutelu poliitikute õiguste ja kohustuste üle poliitilises keskkonnas on jätkuvalt põnev ja pälvib laialdast avalikku tähelepanu.