Merz teatab tohutu abi andmisest Gazale – Saksamaa rollist rahuprotsessis!

Merz teatab tohutu abi andmisest Gazale – Saksamaa rollist rahuprotsessis!

Berliin, 10. oktoober 2025 – Saksa poliitikast puhub sõõm värsket õhku ja seda mitte põhjuseta. Kantsler Friedrich Merz (CDU) on võtnud sõna kahe riigi lahenduse poolt ja teatanud igakülgsest toetusest vastuolulisele Gaza plaanile. Olukord Gaza sektoris on jätkuvalt pingeline, kuna konflikt Hamasiga ja vägivallaspiraal pärast 7. oktoobril 2023 toimunud massilist rünnakut jätkuvad lakkamatult. Merz selgitab oma praeguses avalduses seitset toetuspunkti, mis on suunatud piirkonna rahumeelsele tulevikule. Eelkõige rõhutab ta, et Saksamaa ei saada Bundeswehri sõdureid olukorda stabiliseerima.

Humanitaarolukord Gaza sektoris on dramaatiliselt halvenenud; Hamasi tervishoiuministeeriumi andmetel on pärast lahingute algust hukkunud üle 54 000 palestiinlase. Lisaks on paljud Iisraeli pantvangid endiselt vangistuses. Vaatamata nendele ebasoodsatele asjaoludele annab Merz selgelt mõista, et Saksamaa juhib Egiptusega ülesehituskonverentsi, et edendada struktuurimuutusi ja parandada tsiviilisikute elutingimusi.

Abimeetmed ja reformipüüdlused

Abipakett sisaldab 29 miljoni euro väärtuses kohest humanitaarabi, mis läheb konkreetselt Palestiina tsiviilelanikkonnale. Lisaks algatab Saksamaa meetmeid vabastatud Iisraeli pantvangide toetamiseks, rannikuala taastamiseks ning Palestiina tsiviiladministratsiooni ja piirikaitsemeetmete tugevdamiseks. Merz rõhutab ka kavatsust edendada reformiprotsessi Palestiina omavalitsuses. Põhiprobleemiks on aga endiselt Palestiina juhtkonna ebaselge roll, mida peetakse pikaajalise lahenduse jaoks oluliseks, kuid mida praegu peetakse nõrgaks.

Analüüside järgi on kahtlused kahe oleku lahenduse vastupidavuses madalseisus. Hiljutine sõda Iisraeli ja Hamasi vahel, mida peetakse konflikti ajaloo ohvriterohkeimaks kokkupõrkeks, on veelgi õõnestanud usaldust rahu ja progressi vastu. Merz näeb aga kahe riigi lahenduses parimat lähenemist stabiilsuse loomisele regioonis, isegi kui tegelik rakendamine tundub rahvusvaheliste pingete ja regionaalsete komplikatsioonide tõttu veel kaugel. Iisraeli peaminister Netanyahu on selle lahenduse seni tagasi lükanud.

Edasine tee

Merz on ka teatanud, et Iisraeli relvatarnete heakskiitmise praktika tuleks arengute valguses uuesti üle vaadata. Pärast Iisraeli hiljutist sõjalist pealetungi Gaza sektoris ja uut sõda Iraani vastu 2025. aasta juulis on kasvanud rahvusvaheline kriitika Iisraeli tegevuse suhtes, mis võib kaasa tuua ka riigi edasise isolatsiooni. USA jätkab Iisraeli sõjalist toetamist, mis tähendab, et see konflikt võtab jätkuvalt rahvusvahelisi mõõtmeid.

Rahualgatuste elluviimise tee võib heita uut valgust ka kahe riigi lahenduse ajaloole. Esialgsed kaalutlused pärinevad 1930. aastate lõpust ning see idee on saanud hoogu ja kaotanud hoo, kui poliitiline reaalsus selle ümber muutus. Hetkel olukord eriti roosiline ei paista.

Viimane punkt, mida tuleb märkida, on masendav tegelikkus Gaza sektori sisepõgenike kohta, kes moodustavad praegu umbes 80% elanikkonnast. Sinitaevas Kölni katuste kohal võib peagi särada ka Gaza sektori kohal. Selle saavutamiseks on aga vaja vähem sõda ja rohkem diplomaatiat, et inimestele perspektiivi pakkuda.

Täpsemat infot praeguste sündmuste ja ajaloolise konteksti kohta saavad huvilised lugeda aruandest ZDF, bpb samuti kirjed Kahe oleku lahendus tutvu Wikipediaga.