Rändepoliitika muudab integratsiooni keeruliseks: ebakindlus suureneb dramaatiliselt!

Rändepoliitika muudab integratsiooni keeruliseks: ebakindlus suureneb dramaatiliselt!

Kleinstadt, Deutschland - 19. juunil 2025 esitas Diakonie Saksamaa murettekitavaid avaldusi sisserändajate olukorra kohta eelseisva maailma põgenikepäeva puhul: sise- ja põgenikeinimesed Saksamaal. Rändekonsultatsioonide alusel läbi viidud Flash -uuring näitab, et enam kui 90 protsenti nõuandekeskustest jälgib nõuandeid märgatavat ebakindlust. Põhjused on mitmekordsed: A ei hiline ainult tööturule juurdepääsu ja koolide ja päevahoiukeskuste ülekoormamisel, vaid ka pingeline elamispinna olukord mängib üliolulist rolli.

Konsultandid teatavad psühholoogilise stressi dramaatilisest suurenemisest, mida võib leida põgenike ja rändajate seas: sees. Ligi 69 protsenti spetsialistidest märkab retraumatisatsioone, samas kui 58 protsenti teatavad stagneeruvate integratsiooniprotsesside kohta. Need on kõik tegurid, millel võib olla püsiv mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Fakt, et kolmandik vastanutest on eriti kvalifitseeritud, on eriti mures selle pärast, et neil on hästi kvalifitseeritud rändaja: sees, kes mõtlevad Saksamaalt lahkumisele.

praeguse rändepoliitika väljakutsed

Nagu uuringust võib näha, suurendavad neid ebakindlust ja survet peamiselt kohaldatavate varjupaiga- ja rändepoliitika sätted. Üks viimaseid muudatusi on perekonna taasühinemise peatamine neile, kellel on õigus tütarettevõttele ja kergendatud naturalisatsiooni lõpp. Need poliitilised raamistik aitab tagada, et migrantidel on üha enam survet sisemusele ja takerduda ebakindlatesse töösuhetesse võimaliku elukohaseaduse kartuses.

Konsultantide seas kasvatati ka suurimaid takistusi eduka integratsiooni tekkeks. Nende hulka kuulub:

• Praegune sotsiaalne ja poliitiline meeleolu (75 protsenti)
• Perekonna taasühinemise peatamine (70 protsenti)
• Pikad protseduuriajad (63 protsenti)
• hilinenud juurdepääs tööturule (60 protsenti)
• Integratsiooni ja keelekursuste piirangud (69 protsenti)
• Kadunud päevahoiu- ja koolikohad (52 protsenti)
• Elamispinna nõuded (59 protsenti)

Seetõttu nõuavad nõustamisspetsialistid integratsiooni -sõbralikku ja sotsiaalselt turvalist poliitikat kõigi inimeste osalemise ja osalemise edendamiseks. Integreerimise osas mängib olulist rolli ka föderaalne programm "sotsiaalne ühtekuuluvus" (BGZ). BAMFi sõnul on selle programmi eesmärk edendada projekte, luua sotsiaalseid kontakte ja tugevat kuuluvustunnet. Eelkõige ettevõtetes võib sellel olla positiivne mõju: töötajate sotsiaalsed oskused suurenevad ja töötav õhkkond on kasulik kultuuridevahelisest koostööst.

psühholoogiline stress ja tugi

Sisserändajate psühholoogiline stress: sees on ka otsustav teema. Uurimise kohaselt mõjutavad vaimuhaigused kahte kolmandikku kõigist Saksamaa põgenikest. Sellistel Nigeeriast pärit põgenike noormehe Akono puhul väljendatakse neid koormusi sotsiaalses isolatsioonis ja depressioonis. Akono elab põgenikerajatises ja näeb end oma olukorras jõuetuna, kannatades samal ajal oma perekonna surve all, kes sunnib teda tagasi oma vanale kodumaale.

Seetõttu on oluline, et Saksamaa psühhosotsiaalne hooldus parandaks rändajate jaoks: seestpoolt. Kultuuridevaheline terapeut: sise- ja tugiorganisatsioonid on üliolulised, et hõlbustada inimeste saabumist uude ühiskonda. Teave selle kohta on saadaval kohaliku integratsiooni või välismaalaste ja rändekonsultatsioonide kaudu.

Üldiselt tuleb märkida, et rände ja integratsiooni väljakutsed on mitmekesised. Ükskõik, mis on olulisem, et poliitika ja ühiskond töötaksid koos lahendustega, mis vastavad kõigi asjaosaliste vajadustele ja võimaldavad reaalset osalemist.