Rändepoliitika muudab lõimumise keerulisemaks: ebakindlus suureneb hüppeliselt!

Rändepoliitika muudab lõimumise keerulisemaks: ebakindlus suureneb hüppeliselt!

19. juunil 2025 tegi Diakonie Deutschland eelseisva ülemaailmse pagulaspäeva puhul murettekitavaid avaldusi migrantide ja pagulaste olukorra kohta Saksamaal. Rändenõustamiskeskustes läbi viidud kiirküsitlus näitab, et enam kui 90 protsenti nõustamiskeskustest täheldab nõu otsijate seas märgatavat ebakindlust. Põhjused on keerulised: mitte ainult ei esine viivitusi tööturule pääsemisel ning koolide ja lasteaedade ülekoormust, vaid määravat rolli mängib ka pingeline eluase.

Nõustajad teatavad pagulaste ja migrantide kogetava psühholoogilise stressi dramaatilisest suurenemisest. Peaaegu 69 protsenti spetsialistidest märkab retraumatiseerumist, samas kui 58 protsenti märgib integratsiooniprotsesside stagnatsiooni. Need kõik on tegurid, millel võib olla püsiv mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Eriti murettekitav on asjaolu, et kolmandik küsitletutest tuvastab hea kvalifikatsiooniga migrante, kes mõtlevad Saksamaalt lahkumisele.

Praeguse rändepoliitika väljakutsed

Nagu uuring näitab, tugevdavad seda ebakindlust ja survet eelkõige praegused varjupaiga- ja rändepoliitika määrused. Viimased muudatused hõlmavad perekondade taasühendamise peatamist neile, kellel on õigus täiendavale kaitsele, ja lihtsama naturalisatsiooni lõpetamist. Need poliitilised raamtingimused aitavad kaasa sellele, et sisserändajad on suurema surve all ja takerduvad ebakindlatesse töötingimustesse, kartes elamisõigustega seotud võimalikke ebasoodsaid tingimusi.

Suurimad takistused edukale lõimumisele tõstatati ka konsultantide seas. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:

• Aktuelle gesellschaftliche und politische Stimmung (75 Prozent)
• Aussetzung des Familiennachzugs (70 Prozent)
• Lange Verfahrensdauern (63 Prozent)
• Verzögerter Zugang zum Arbeitsmarkt (60 Prozent)
• Einschränkungen bei Integrations- und Sprachkursen (69 Prozent)
• Fehlende Kita- und Schulplätze (52 Prozent)
• Wohnraumerfordernisse (59 Prozent)

Nõuandvad spetsialistid nõuavad seetõttu integratsioonisõbralikku ja sotsiaalselt turvalist poliitikat, et edendada kõigi inimeste kaasatust ja osalust. Integratsiooniga seoses mängib olulist rolli ka föderaalne programm „Sotsiaalne ühtekuuluvus” (BGZ). BAMF-i sõnul on selle programmi eesmärk toetada projekte, mis loovad sotsiaalseid kontakte ja tugevat kuuluvustunnet. Sellel võib olla positiivne mõju, eriti ettevõtetes: töötajate sotsiaalsed oskused paranevad ja tööõhkkond toob kasu kultuuridevahelisest koostööst.

Psühholoogiline stress ja tugi

Psühholoogiline stress migrantide seas on samuti ülioluline probleem. Uuringu kohaselt on Saksamaal kaks kolmandikku põgenikest vaimuhaiguste all. Inimestele nagu Akono, noor Nigeeria põgenik, väljenduvad need stressid sotsiaalses isolatsioonis ja depressioonis. Akono elab pagulasasutuses ja tunneb end oma olukorras jõuetuna, kannatades samal ajal pere surve all, mis sunnib teda vanasse koju tagasi pöörduma.

Seetõttu on hädavajalik, et Saksamaal paraneks sisserändajate psühhosotsiaalne hooldus. Kultuuridevaheliselt pädevad terapeudid ja toetavad organisatsioonid on inimeste uude ühiskonda sisseelamise hõlbustamiseks üliolulised. Teavet selle kohta saab kohalikest integratsiooni- või välismaalaste nõukogudest ning rändenõustamiskeskustest.

Üldiselt tuleb märkida, et väljakutsed rände ja integratsiooni valdkonnas on mitmekesised. Seda olulisem on, et poliitika ja ühiskond töötaksid koos lahenduste nimel, mis vastavad kõigi asjaosaliste vajadustele ja võimaldavad reaalset osalust.