Milliarden-Shock: Klingbeili plaan Saksamaa lagunenud infrastruktuuri jaoks!
Milliarden-Shock: Klingbeili plaan Saksamaa lagunenud infrastruktuuri jaoks!
Deutschland - rahandusminister Lars Klingbeil plaanib Saksamaal spetsiaalset potti, mida tuleb kasutada spetsiaalselt investeeringuteks infrastruktuuri ja kliimakaitsesse. 24. juunil 2025 peab võlaga finantseeritud spetsiaalse fondi otsuse vastu kabinet. Eelnõu üksikasjad on praegu kooskõlastatud teiste ministeeriumidega. Plaan näeb ette üle 500 miljardi euro laene, et vältida ranget võlapidurit. See tõstatab küsimusi rahalise koormuse -kandmise suutlikkuse kohta, eriti kuna föderaalvalitsus usub, et selline eriline fond võib viia majandusliku tõusuni, mis leevendab riigi rahandust pikas perspektiivis. Spetsiaalselt kliimakaitseks on kavandatud 100 miljardit eurot, samas kui veel 100 miljardit on ette nähtud riigi infrastruktuuri investeeringuteks. Rahaliste vahendite täpne jaotus määratakse eksisteeriva majanduskavas. Nende meetmete vajalikkust toetab Saksamaa infrastruktuuri märkimisväärne vajadus järgmise kümne aasta jooksul, näiteks >>>>>>>>>
Saksamaa seisab silmitsi oma avalikus infrastruktuuris märkimisväärse investeeringute mahajäämusega. Spetsiaalsed tegevusvaldkonnad on liiklus, haridus, dekarboniseerimine, digitaalne infrastruktuur, aga ka sellised valdkonnad nagu tervishoid ja sisejulgeolek. Praegused infrastruktuuriprobleemid, nagu näiteks ebakõlalised rongid, lagunenud koolihooned ja defektne võimlemine, kajastavad investeeringute mahajäämust, mis vastavalt IPSO -dele ülemaailmse infrastruktuuri indeksi andmetel on aastatel 2016–2024 langenud positiivse hinnanguga 54% -ni vaid 35% -ni. On kindlaks tehtud, et Saksamaa infrastruktuuri tõeliseks edusammuks on vaja ka 600 miljardit eurot, et lähiaastatel järele jõuda. Eriti mõjutatud on munitsipaal eelarve; 73% omavalitsustest teatab oma haldushoonetes jääkidest ja paljud on nende rahalise olukorra tõttu surve all. Omavalitsustel on 41% avalikest investeeringutest Saksamaal, kuid nad peavad sageli vaeva nägema. Rahandusministeerium peab infrastruktuuri kriitilist olukorda muutuste võimaluseks, kuna kõrge võlatase võib pidada ka tugevusena praegu madalatel intressimääradel. Nende väljakutsete jätkusuutlik lahendus võiks hõlmata ka uue võla limiidi suurenemist 1,5% -ni majanduslikust toodangust, et rahuldada investeerimisvajadusi, näiteks Kokkuvõte. Kiireloomuline vajadus infrastruktuuris
| Details | |
|---|---|
| Ort | Deutschland |
| Quellen | |
Kommentare (0)