Mitmepoolsus kriisis: Saksamaa roll globaalsetes muutustes!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Saksamaa tugineb mitmepoolsusele kui välispoliitika kesksele maksiimile, et lahendada ülemaailmsed väljakutsed rahumeelselt.

Deutschland setzt auf Multilateralismus als zentrale Maxime der Außenpolitik, um globale Herausforderungen friedlich zu lösen.
Saksamaa tugineb mitmepoolsusele kui välispoliitika kesksele maksiimile, et lahendada ülemaailmsed väljakutsed rahumeelselt.

Mitmepoolsus kriisis: Saksamaa roll globaalsetes muutustes!

Multilateralism ei ole tühi loosung Saksamaa välispoliitikas, vaid fundamentaalne strateegia, mis seisab rahu ja stabiilsuse eest kogu maailmas. Saksamaa näeb seda rahvusvahelise koostöö vormi süsteemina, mis kehtib kõikidele riikidele ja mille eesmärk on üheskoos ületada globaalsed väljakutsed ja ennetada katastroofe, nagu Teine maailmasõda. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) mängib selles keskset rolli, olles rahvusvaheliste väärtuste ja normide valvur, nagu deutschland.de kirjeldab.

Kuid maailmas, mis on täis kriise, alates konfliktidest Lähis-Idas kuni Ukrainani ja lõpetades selliste pakiliste küsimustega nagu kliimamuutused ja liikide väljasuremine, on mitmepoolsus sattunud surve alla. ÜRO peasekretär António Guterres väljendas selle arengu pärast muret, rõhutades, et universaalsed väärtused on murenemas ja demokraatlikud põhimõtted seatud kahtluse alla. Ka Saksamaa välisminister Heiko Maas on olukorra suhtes kriitiline ja hoiatab, et meie liberaalne rahvusvaheline süsteem, mis põhineb ühisel lahenduste otsimisel, on ohus. See ei väljendu mitte ainult uute rahvusvaheliste normide väljatöötamise raskustes, vaid ka riikide, näiteks USA, taganemises olulistest lepingutest, nagu zeitschrift-vereinte-nationen.de

Mitmepoolsuse väljakutse

Mitmepoolsuse ees seisvad väljakutsed on erinevad. Ühelt poolt avaldatakse survet rahvusvahelisele korrale, eriti USA poolt. Teisest küljest on riike, nagu Hiina ja Venemaa, kes toetavad mitmepoolsust ning on vastu olemasolevatele normidele ja väärtustele. Need pinged ei mõjuta mitte ainult süsteemi aluseks olevaid põhimõtteid, vaid ka seda, kuidas riiklikke poliitikaid koordineeritakse. Mitmepoolsus või isegi minilateralism, kus vaid väike rühm riike teeb rahvusvahelist koostööd, võiks olla vastus praegustele väljakutsetele, nagu märgib [swp-berlin.org] analüüs (https://www.swp-berlin.org/10.18449/2020A11/).

Tõhus mitmepoolsus eeldab aga tõelist kompromissivalmidust ja koostöövõimet. Saksamaa välispoliitikal on siin aksiomaatiline tähendus, mida on tunda ka EL-i välis- ja julgeolekupoliitikas. Saksamaa ja Prantsusmaa 2019. aasta septembris algatatud mitmepoolsuse alliansi eesmärk on tugevdada rahvusvahelist korda.

Tulevikuperspektiivid

Mitmepoolsuse tulevik on endiselt ebakindel, kuid konsensus püsib: vaja on ümbermõtlemist. 2020. aasta ÜRO juubelitippkohtumine võib anda võimaluse mitte ainult uute normide kehtestamiseks, vaid ka mitmepoolsuse taastamiseks stabiilsele alusele. Pikaajalise edu saavutamiseks on otsustava tähtsusega Saksamaa lähenemine mitte üksi minna ja rõhutada ühist strateegiat Euroopa ja rahvusvaheliste partneritega.

Maailmas, kus riigid nõuavad üha enam rahvuslikke huve, peavad poliitikud tegema nutikalt sõnastatud analüüse enda ning oma partnerite ja vastaste haavatavuse kohta. Olulisemaks muutub ka veenmine, et tugevdada nii enda kui ka liitlaste võimubaasi. Mitmepoolsus ei ole mitte ainult Saksamaa välispoliitika nurgakivi, vaid ka rahumeelse ja koostööl põhineva kooseksisteerimise oluline kontseptsioon globaalsel tasandil.