OECD aruanne 2025: Saksamaa haridus särab, kuid sotsiaalne lõhe püsib!

OECD aruanne 2025: Saksamaa haridus särab, kuid sotsiaalne lõhe püsib!

Praeguses OECD uuringus on Saksamaa hinnatud MINT ja kutseõppe valdkonnas tugevaks. Aruanne pealkirjaga "Education at a Glance – Education at a Glance 2025" esitab olulised järeldused haridussüsteemi olukorra kohta nii OECD riikides kui ka kandidaatriikides ja partnerriikides.

Föderaalne teadusminister Dorothee Bär väitis föderaalsel pressikonverentsil, et Saksamaal on MINT-ainetes kõrgeim kolmanda taseme lõpetanute osakaal maailmas. Eriti rõõmustav on see, et ülikoolilõpetajate arv nendes valdkondades kasvab pidevalt, samal ajal on välistudengite arv Saksamaal saavutamas märkimisväärseid kõrgusi: 2013. aasta 7,1%-lt on välisüliõpilaste osakaal praeguseks kasvanud 12,7%-ni, mis annab olulise panuse kõrghariduse mitmekesisusse.

Kvaliteedi hindamine rahvusvahelises võrdluses

OECD rõhutab, et Saksamaa ülikoolid on rahvusvaheliselt head. Sellegipoolest on valgust ja varjud: Murettekitav trend näitab, et vanuserühmas 25–34 on kooli või kutsehariduseta noorte osakaal tõusnud 15%-ni, mis on eriti problemaatiline vähese haridusega leibkondade puhul. Kui 20% nendest leibkondadest pärit noortest täiskasvanutest omandab ülikoolikraadi, siis umbes 60% akadeemilise kraadiga lastest.

Noorte tööpuudus on Saksamaal jätkuvalt 2,7%, mis on alla OECD keskmise. See tähendab, et noorte võimalused on üldiselt head, kuid sotsiaalne ebavõrdsus hariduse kättesaadavuse osas näitab murettekitavaid erinevusi. Tagesschau teatab, et see ebavõrdsus on viimastel aastatel suurenenud. Kõrgkoolist väljalangemine või kraadiõppe lõpetamata jätmine ei avalda negatiivset mõju mitte ainult isiklikule arengule, vaid ka tulevaste põlvkondade majanduslikule mobiilsusele.

Väljakutsed ja tulevikuväljavaated

OECD paneb näpu haavale: vaatamata positiivsetele arengutele on veel palju teha. Iseseisvalt vastutavaid täiskasvanuid tuleb rohkem toetada, et nad saaksid oma põhioskusi täiendada. Poliitilised meetmed hõlmavad programme, nagu „Kool teeb tugevaks“ ja StartChancesi programm, mis toetavad konkreetselt ebasoodsas olukorras olevaid koole. Lisaks muudetakse koolilõpetajate koolituse alustamise algusperioodi lihtsamaks, mis on mõeldud olulise silla ehitamiseks.

Eriti kriitiliseks peetakse õpetajate nappust MINT ainetes. BR räägib ka selgest vajadusest edendada võrdõiguslikkust selliste programmide kaudu nagu „Professori programm” ja programm Tenure Track, mille eesmärk on võimaldada paremat tasakaalu pere ja karjääri vahel.

Haridussüsteemi väljakutsetele vastamiseks kavandavad tegijad muu hulgas teaduse tähtajalise lepingu seaduse reformi ja BAföG läbivaatamist. MINT tegevuskava tuleks samuti edasi arendada, et tulevikus veelgi rohkem noori nende ainete juurde meelitada. Seetõttu jääb üle oodata, kuidas Saksamaa seisab silmitsi hariduspoliitika väljakutsetega ja kuidas saavad tulevased investeeringud sotsiaalseid lõhesid tasakaalustada.