Süüriasse repatrieerimine: kas pagulasi ähvardab nüüd kaitsestaatuse kaotamine?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

9. oktoobril 2025 arutavad AfD poliitikud Süüria põgenike tagasisaatmist ebaturvalisse Süüriasse.

Am 9.10.2025 diskutieren AfD-Politiker über Rückführungen syrischer Flüchtlinge in ein unsicheres Syrien.
9. oktoobril 2025 arutavad AfD poliitikud Süüria põgenike tagasisaatmist ebaturvalisse Süüriasse.

Süüriasse repatrieerimine: kas pagulasi ähvardab nüüd kaitsestaatuse kaotamine?

Debatt Süüria põgenike repatrieerimise üle Saksamaal muutub üha valjemaks. AfD poliitik Gottfried Curio kommenteeris neljapäeval praegust põgenike arvu ja olukorda Süürias. Surve poliitilisele maastikule kasvab, sest teemat “rahvastikuvahetus immigratsiooni kaudu” on peale AfD võtnud ka teised poliitilised tegijad alates 2015. aasta pagulaskriisist. AfD juht Alice Weidel on tuntud oma halvustavate väljaütlemiste poolest migrantide kohta. Lisaks kasutasid endised juhtfiguurid, nagu André Poggenburg, Süüria migrantide kohta roppu kõnepruuki, mis muudab pilti veelgi häguseks.

Viimased arengud näitavad, et föderaalne siseministeerium on asunud teatud Süüria pagulaste kaitsestaatust tühistama. See puudutab eriti kurjategijaid ja ohtlikke inimesi, nagu n-tv teatatud. Ajavahemikus 2025. aasta jaanuarist maini algatati Süüria kodanike suhtes üle 3500 tühistamismenetluse, mõnel juhul võeti ära pagulasstaatus.

Olukorra muutumine Süürias

Alates 2011. aastast inimesi vaevanud kodusõda Süürias sai ametliku lõpu 8. detsembril 2024, kui islamistliku miilitsa Hajat Tahrir al-Shami juhitud mässulised kukutasid Bashar al-Assadi režiimi. Ahmed al-Sharaa kuulutas end ajutiseks presidendiks; esimesed valimised on juba peetud. Nendest arengutest hoolimata on humanitaarolukord murettekitav. Valju bpb 7,4 miljonit last on abist sõltuvad ja kolmandik elanikkonnast elab äärmises vaesuses.

Julgeolekuolukord on jätkuvalt pingeline ja lootusi põgenike õigeaegseks tagasipöördumiseks on kahandanud hiljutised vägivaldsed konfliktid ja tapatalgud. Alates režiimi lõpust on paljude Süüria kodanike kaitsestaatuse varasemaid põhjuseid peetud küsitavaks. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel puuduvad praegu repatrieerimiseks tingimused ning 2025. aasta esimeseks pooleks prognoositakse miljon naaberriikidest tagasipöördujat.

Integratsioon ja perspektiivid

Süüria põgenike integreerimine on Saksamaal keskne teema. 2023. aasta lõpus oli välismaalaste keskregistris umbes 712 000 kaitset taotlevat süürlast. Neist 88%-l oli tunnustatud kaitsestaatus ja umbes 287 000 süürlast töötas, mis vastab 41,7%-le. Eriti tähelepanuväärne on see, et süürlased moodustavad suurima Saksamaal töötavate välisarstide rühma.

Poliitilised arvamused repatrieerimisplaanide kohta lähevad aga lahku. Kui liidu fraktsioon toetab põgenike tagasipöördumist kodumaale, siis rohelised ja vasakpoolsed väljendavad muret ja nõuavad püsivaid väljavaateid sinna jääda. Vasakpartei rändepoliitika pressiesindaja rõhutab, et Süüria on endiselt ohutu tagasipöördumise jaoks talumatu.

Arutelu Süüria põgenike tagasipöördumisest Saksamaale iseloomustavad emotsionaalsed argumendid ja konkreetsed poliitilis-administratiivsed otsused. Arvestades keerulist olukorda nende põgenike kodumaal ja nende lõimumist Saksamaal, jääb teema ilmselt veel pikaks ajaks fookusesse.