Murettekitavad arvud: 8300 noort inimest Saksi-Anhaltis ilma tööta!

Murettekitavad arvud: 8300 noort inimest Saksi-Anhaltis ilma tööta!

Täna heidame valgust olulisele teemale, mis mõjutab noori ja tulevasi oskustöölisi: noorte tööpuudus Saksamaal. Saksi-Anhaltis on praegu umbes 8300 noort vanuses 15 kuni 25 aastat ilma tööta. Reportaaž Dubistallest näitab. Kuigi seda on 1000 võrra vähem kui kümme aastat tagasi, on olukord endiselt murettekitav, eriti kui arvestada, et töötute, kutsekvalifikatsioonita noorte osakaal on kasvanud 50%-lt 78%-le.

Tööhõiveameti avaldatud statistikat vaadates selgub, et 2024. aasta detsembris oli Lääne-Saksamaal 193 600 töötut, Ida-Saksamaal aga 59 300 noort. Eriti murettekitav: 76% Lääne-Saksamaa ja 80% Ida-Saksamaa töötutest noortest ei olnud läbinud kutseharidust Tööturu- ja kutseuuringute instituut (IAB) näitab.

Kutseõppe väljakutsed

Praegused arvud näitavad, et väljakutse ei seisne mitte ainult uute koolituskohtade loomises, vaid ka õpilaste karjääriorientatsioonis. 2024. aastal kasvas registreeritud koolituskohtade arv ligikaudu 13 000-ni, samas kui nendele kohtadele soovijate arv langes viimase kümne aastaga 32%. Tööminister Petra Grimm-Benne annab mõista, kui oluline on, et noored puutuksid kutseõppe teemaga juba varakult kokku.

Teine aspekt on see, et 2200 töötust välismaa noorest 2000-l puudub kvalifikatsioon. Siin tuleb mängu koolitusalgatus, mis on suunatud spetsiaalselt sisserändajatest noortele, et kindlustada järgmise põlvkonna oskustöölisi. Algatus “Zukunftsstarter” ja riiklik karjääriorientatsiooniprogramm “BRAFO”, mis toetab igal aastal ligikaudu 11 000 õpilast, näitavad, et selle suundumuse vastu võitlemiseks on erinevaid lähenemisviise.

Piirkondlikud erinevused ja nende tagajärjed

Piirkondlik olukord on veel üks punkt, mida ei saa tähelepanuta jätta. Ida-Saksamaal langes ettevõtete pakutavate koolituskohtade arv aastatel 2012–2023 drastiliselt. Kui varem oli 100 koolilõpetaja kohta 80 praktikanti, siis tänapäeval on neid vaid 63. Läänes on see suhe aga tõusnud 61-lt 100-lt 75-lt 100-le, mis peegeldab positiivset trendi. Sellegipoolest näitab noorte töötuse määr Ida-Saksamaal muret noorte tuleviku pärast. Alates 2010. aastast on võimalused ilma kraadita tööd leida drastiliselt langenud.

Nagu näitavad uuringud ja aruanded, on kutsekvalifikatsioonita noored surve all mitte ainult tööturul, vaid ka isikliku arengu seisukohalt. Noorte tööpuuduse vastu võitlemine on hädavajalik panna üldharidussüsteemi kätesse, nagu rõhutab IAB teadur Holger Seibert.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vajadust kvalifitseeritud spetsialistide järele saab rahuldada vaid tervikliku kutseõppestrateegia ja noorte individuaalse toetamisega. Jääb üle loota, et algatustel ja programmidel on mõju ning ükski noor ei lähe väljavaadete puudumise tõttu kaduma.