Föderaalne Keskkonnaagentuur nõuab uusi säästva toitumise standardeid!

Föderaalne Keskkonnaagentuur nõuab uusi säästva toitumise standardeid!

"Mis toimub katedraali linnas"? Heidame veidi valgust käimasolevale arutelule meie toidu ökoloogilise jalajälje üle. Föderaalne Keskkonnaagentuur on välja andnud väga värskeid soovitusi, mis ei ole olulised mitte ainult meie toitumise jaoks, vaid võivad avaldada ka kaugeleulatuvaid tagajärgi meie keskkonnale. [eco-world.de] aruandest (https://www.eco-world.de/scripts/basics/econews/basics.prg?session=42f94626685b234c_754008&a_no=46052&main=drucken) selgub, et toidu hindamisel on kolm keskset tegurit. Kriteeriumid, mida tuleks arvesse võtta: kasvuhoonegaaside heitkogused, bioloogiline mitmekesisus ja veetarbimine. See võib olla otsustav samm õiges suunas, eriti ajal, mil üha rohkem inimesi püüab järgida kliimasõbralikku dieeti.

Praegu näeb see aga välja nii: Ühtne standard keskkonnamõjude arvestamiseks toidu ökoloogilises jalajäljes on endiselt puudu. Möödunud aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi viidud ekspertide dialoogi eesmärk oli selgitada välja olulisemad mõjuvaldkonnad ja selgitada praegust teaduslikku seisu. Ja tõepoolest: eksperdid nõustuvad, et kolm mainitud tegurit mängivad keskset rolli ja neid saab hõlpsasti integreerida erinevatesse valdkondadesse, nagu haridus, poliitika või isegi tootepakend.

Praegune olukord ja selle väljakutsed

Mis sellega siis viga on? Keskne probleem on see, et kasvuhoonegaaside heitkoguste ja veekasutuse hindamise andmed ja meetodid on head. Endiselt on väljakutseks bioloogilisele mitmekesisusele avalduvate mõjude hindamine, mille puhul on ikka veel erinevaid lähenemisviise. Paljud ekspertide dialoogis osalejad ütlesid, et seda olulist teemat ei tohiks kõrvale jätta, isegi kui vastavad meetodid pole veel täielikult välja töötatud.

Kui räägime globaalsetest seostest, muutub pilt veelgi selgemaks. Globaalse jalajälje võrgustiku andmetel on ülemaailmne nõudlus loodusvarade järele pidevalt ületanud taastuvate ressursside pakkumist alates 1970. aastast. Sellel ei ole mitte ainult kohalik, vaid ka globaalne mõju. Uuringud näitavad, et Šveitsis sellise elatustaseme saavutamiseks oleks meil vaja umbes kolme Maad.

Ettevõtete vastutus

Teine pakiline probleem on ettevõtete keskkonnamõju. Need ei ole ainult meie enda ettevõttes, vaid ka ülemaailmsetes tarneahelates. Föderaalne keskkonnaamet (FOEN) rõhutab, et ehitus, põllumajandus ja liikuvus on peamised keskkonnareostuse põhjustajad. Tegelikult peavad ettevõtted oma tootmise mõju vähendamiseks siin aktiivset rolli võtma. Kaheksa olulise Šveitsi sektori keskkonnaprobleemide leviala käsitleva uuringu tulemused näitavad, kus peituvad suurimad väljakutsed.

"Planeedipiirid" on veel üks kontseptsioon, mis näitab, kus on veel arenguruumi. Praegune Euroopa keskkonnajalajälgede aruanne pakub väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas saavutada säästev majandus, mis on kõigi jaoks elujõuline „ühe planeedi majanduse” tähenduses.

Kokkuvõtvalt võib öelda: Ressursisäästliku ja säästva eluviisi kehtestamiseni on veel pikk tee käia. Praegused jõupingutused on aga paljulubav algus. Seega töötagem selle kallal, et mitte ainult oma toitu, vaid ka keskkonda vaadata ja vastutust võtta!