Koos metsa heaks: Harzi mägedesse istutatud 5500 puud!
25. oktoobril 2025 istutavad 130 vabatahtlikku Braunlages 5500 puud, et säilitada Harzi mägede ökosüsteeme.

Koos metsa heaks: Harzi mägedesse istutatud 5500 puud!
25. oktoobril 2025 toimus Braunlages, Goslari linnaosas kaunis Harzi piirkonnas oluline istutuskampaania. Mägimetsaprojekti 35. aastapäeva puhul tuli kokku umbes 130 vabatahtlikku, et aktiivselt piirkonna metsi toetada. Nad istutasid hinnanguliselt 5500 põlispuud, sealhulgas tamme, talviseid pärnasid ja sarvepuid, mis mitte ainult ei rikasta maastikku, vaid aitavad stabiliseerida ka ökosüsteeme.
Keskkonnaminister Christian Meyer (rohelised) kiitis pühendunud kodanike tegevust ja viitas viimastel aastatel kuusikutes registreeritud suurtele kahjudele tormide, põua ja kahjurite, näiteks kooreüraski tõttu. Metsandusosakonna juhataja Stefan Fenneri sõnul on tema piirkonnas kahju muljetavaldav 7700 hektarit kuusemetsa. Sellised arvud näitavad tungivat vajadust metsauuendusprojektide jaoks meetmete järele.
Säästvad metsauuenduse strateegiad
Alam-Saksi liidumaa mägimetsaprojekt on võtnud eesmärgiks istutada viimase 35 aasta jooksul kokku 800 000 puud. Seda ei tehta mitte ainult üksikute istutuskampaaniate, vaid ka 25 kilomeetri ojade taasnatureerimise ja kümne hektari nõmmede uuesti niisutamise kaudu. Need meetmed on üliolulised bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks ja metsade vastupidavamaks muutmiseks, et nad suudaksid paremini vastu pidada kliimamuutuste väljakutsetele.
Kogukondade kaasamine sellistesse projektidesse nagu mägimetsaprojekt ja muud algatused on metsakaitse seisukohalt kesksel kohal. Metsnik Alexander Nebhuth on näiteks ka lageraiete uuendamisel kasutanud uuenduslikke meetodeid, et saavutada suurem okaste osakaal ja edendada samal ajal lehtpuude populatsioone. Ta tugineb kaasaegsete ja traditsiooniliste metsandusmeetodite segule.
Globaalsed väljakutsed
Kuid metsad ei ole ainult Saksamaal surve all. Kogu maailmas väheneb metsade pindala igal aastal umbes 10 miljoni hektari võrra – see on Islandist suurem ala. Metsade raadamise peamised põhjused hõlmavad põllumajandusmaaks muutmist ja ebaseaduslikku kaevandamist. Mõju on dramaatiline: elupaigad kaovad, süsinik eraldub ja pinnas laguneb.
Nende väljakutsete ületamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi, sealhulgas segametsade ja loodusliku majandamise edendamist. Sellised algatused nagu mägimetsade projekt näitavad, et ühiste jõupingutustega on võimalik edendada keskkonnakaitset ja samal ajal tugevdada sotsiaalset sidusust.
Braunlages ei istuta mitte ainult taimi, vaid metsa integreeritakse ka seiklusmänguväljak, mis kindlasti rõõmustab nooremat põlvkonda ja tugevdab nende sidet loodusega. Neid projekte rahastatakse föderaal- ja riigitoetustest, et tagada elurikkus ja metsade tervis.
Nagu näete, on metsauuendusprojektid kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse kriisi vastases võitluses oluline komponent. Ja kui nad on kohalikult juurdunud, on neil potentsiaal mitte ainult ökosüsteemi stabiliseerida, vaid ka kogukonda tugevdada – see on hea oskus, mida tänapäeval vajatakse rohkem kui kunagi varem.