Goslar prügikaoses: elanikud võitlevad ebaseadusliku kõrvaldamise vastu!
Goslar Harzi piirkonnas võitleb illegaalse jäätmete kaadamise vastu. Elanikud on mures reostuse ja trahvide pärast.

Goslar prügikaoses: elanikud võitlevad ebaseadusliku kõrvaldamise vastu!
Maalilises Goslari linnakeses, mis UNESCO maailma kultuuripärandi osana oma ajalooliste vaatamisväärsuste ja idülliliste matkaradadega igal aastal arvukalt külastajaid meelitab, valitseb praegu elanike seas rahulolematus. Üha enam inimesi juhib tähelepanu murettekitavalt suurenevale prügiladestamisele, mis koormab linnapilti ja keskkonda. Üks Harzi piirkonnast pärit naine võttis äsja Facebookis sõna ja jagas mitmeid pilti, mis illustreerivad probleemi ulatust. Ta ei näita mitte ainult ojas olevat pesukorvi ja tooli, vaid ka teeservas olevat prügikottide kogu. See vaatepilt tekitab kaaskodanikes arusaadavalt viha ja jahmatust. Vastavalt news38.de pole see mitte ainult esteetiline probleem, vaid ka tõsine keskkonnaoht.
Paljud elanikud on mõne inimese hoolimatu käitumise pärast ärritunud. Ebaseaduslikku dumpingut ei peeta mitte ainult tavaliseks ebaviisakusteks, vaid sellel on ka õiguslikud tagajärjed. Saksamaal peetakse seda keskkonna- või haldusõiguserikkumiseks. Igaüks, kes jääb vahele prügi ebaõigest äraviskamisest, peab ootama kopsakat trahvi ja halvimal juhul isegi kuni viieaastast vanglakaristust. Saksamaa keskkonnaõiguse sätete kohaselt reguleerib selliseid rikkumisi seadus ja karistavad vastutavad asutused, kusjuures määravaks on süüteo raskus. Föderaalne keskkonnaagentuur on seda oma juhistes selgelt välja öelnud ning on olemas erinevad keskkonnaeeskirjad, mis muudavad sellised õigusrikkumised karistatavaks. Umweltbundesamt selgitab selle kohta rohkem.
Keskkonnakuriteod üksikasjalikult
Kohtupraktikas eristatakse haldusõiguserikkumisi ja keskkonnakuritegusid. Lihtne näide haldusõiguserikkumisest on loata prügi mahaviskamine, mis on reguleeritud ringmajanduse seadusega. Kuid tõsiseid tegusid, näiteks vee või pinnase tahtlikku saastamist, saab samuti vastutusele võtta kui keskkonnakuritegusid. Selles mõttes käsitletakse illegaalset jäätmete kõrvaldamist eriti levinud keskkonnakuriteona, mille eest anwalt-strafrecht-steuerstreit-berlin.de andmetel võib karistada kuni 100 000 euro suuruse rahatrahviga. Eriti rasketel juhtudel ähvardab kuni viie- või isegi kümneaastane vanglakaristus.
Varem on Goslari linn silma paistnud puhta ja elava keskkonna teerajajana. Praegune jäätmete ladestamise suurenemine teeb nüüd murelikuks, kuna see mitte ainult ei kahjusta linnapilti, vaid võib põhjustada ka pikaajalist kahju pinnasele ja veele. Riigiprokuratuur on kohustatud uurima keskkonnaohu juhtumeid, mis peaks suurendama survet vastutavatele isikutele. Jääb üle loota, et sellised avalikud üleskutsed tõstavad teadlikkust keskkonnakaitsest ja iga inimese vastutusest.