Prügikatastroof Goslaris: elanikud kaitsevad end keskkonnareostuse eest!

Prügikatastroof Goslaris: elanikud kaitsevad end keskkonnareostuse eest!

Maaliline Goslari linn Harzi piirkonnas, mis on tuntud oma ajalooliste vaatamisväärsuste ja matkaradade poolest, kihab tegevusest. Elanike mure saaste suurenemise pärast pole uus. Harzist pärit naine avaldas Facebooki grupis oma pahameelt, jagades pilte ebaseaduslikust prügimäest. Need näitavad, kui hoolimatud on mõned inimesed meie keskkonna suhtes: kaks prügikotti teeservas, pesukorv ja tool reostavad oja. See teeb taas selgeks, et illegaalne prügi ladestamine on tõsine probleem, mis ei mõjuta ainult linna esteetikat, vaid kujutab endast ka olulisi keskkonnariske. [News38 aruannete] kohaselt (https://www.news38.de/harz/article300554960/harz-goslar-muell-illegal-facebook-eigentlich.html) võib tõendatud ebaõige kõrvaldamine kaasa tuua trahvid ja äärmuslikel juhtudel isegi kuni viieaastase vangistuse.

Aga mida seadus selle kohta täpsemalt ütleb? See, kas tegu liigitatakse väärteoks või keskkonnakuriteoks, sõltub rikkumise raskusastmest. Seadused on selgelt reguleeritud. Keskkonnakuritegude korral vastavalt §-dele 324 jj. StGB, see hõlmab muu hulgas ebaseaduslikku jäätmete kõrvaldamist ja veereostust, nagu selgitas ka föderaalne föderaalne keskkonnaagentuur. Haldusõiguserikkumiste ja kuritegude eest vastutusele võtmine on üldiselt liidumaa pädevuses, kuigi mõnede rikkumiste eest menetleb ka föderaalvalitsus.

Riskide ja karistuste kohta

Jäätmete ebaõige kõrvaldamine ei kahjusta mitte ainult keskkonda, vaid võib põhjustada ka tõsiseid õiguslikke tagajärgi. Kehtivate eeskirjade kohaselt on Saksamaal keskkonnaalaste rikkumiste eest määratud trahvid väga erinevad. Maksimaalne trahv kooskõlastuseta kooskõlastamist vajava rajatise rajamise eest on kuni 50 000 eurot. Rasketel juhtudel võib trahv ettevõtetele ulatuda isegi astronoomiliste summadeni kuni kümne miljoni euroni. Ei tasu alahinnata, et eraisikutele suunatud keskkonnakuriteod karistatakse väiksemate trahvidega, samal ajal kui ettevõtted peavad sageli oma taskusse kaevuma.

Kuid probleemid ei lõpe sellega, sest keskkonna hävitamise oht püsib. Ebaseaduslik jäätmete kõrvaldamine võib põhjustada püsivaid kahjustusi pinnasele, veele ja isegi õhule. Seadusandja on sellega kohanenud: keskkonnakuritegude eest saab karistada rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega – eriti rasketel juhtudel isegi kuni 15-aastase vangistusega.

Pöördumine kogukonna poole

Goslaris toimunud arutelud näitavad, et keskkonnakaitse ei ole ainult võimude, vaid ka iga kodaniku igapäevane kohustus. Fotod postitanud elanik astus esimese sammu ümbritsevate inimeste teadvustamiseks probleemist. Nüüd on kogukonna ülesanne aktiivselt võidelda keskkonnareostusega ja tõsta teadlikkust vastutustundliku jäätmekäitluse olulisusest.

Ebaseaduslik prügi ladestamine ei kahjusta mitte ainult linnapilti, vaid seab ohtu ka meie väärtuslikud ressursid. Nii et võtkem koos kogukonnana nende kaebuste vastu otsustavaid samme, enne kui on liiga hilja!