Ida-Saksamaa põllumehed segaduses: EL-i kärped ohustavad põllumajandust!

Ida-Saksamaa põllumehed segaduses: EL-i kärped ohustavad põllumajandust!

Viimastel päevadel on Ida-Saksamaa põllumeeste meeli seganud tuline arutelu ELi põllumajanduspoliitika eelseisvate muudatuste üle. Eelkõige on mõjutatud Saksimaa, Saksi-Anhalti ja Tüüringi piirkonnad, kus põllumeeste esindajad kritiseerivad teravalt kavandatavaid põllumajandustoetuste kärpeid. MDR teatab et EL plaanib rahalisi vahendeid vähendada 20 protsenti, kokku 300 miljardi euroni. Saksimaa põllumajandusminister Sven Schulze näeb neid reformikavasid radikaalse ümberstruktureerimisena põllumeeste arvelt.

Põllumeeste mure pole asjatu. Saksimaa põllumeeste liidu asepresident Thomas Thiele kirjeldab plaane kui "laksu näkku" töökatele põllumeestele, kes pärast Saksamaa ühinemist vaevarikkalt oma ettevõtteid üles ehitasid. "Nüüd on meie rahastamine katkestatud ja see teeb meid väga murelikuks," selgitab Thiele. Saksi-Anhalti põllumeeste assotsiatsiooni asepresident Sven Borchert kritiseerib samuti EL-i komisjoni meelevaldseid vajaduse kriteeriume ja nõuab ehk mõistvamaid regulatsioone.

Vastuolulised signaalid Brüsselist

Ühise põllumajanduspoliitika (CAP) 2028. aastaks kavandatava finantsraamistiku raames kärbitakse põllumeestele eraldatavaid vahendeid 20 protsenti vaatamata 700 miljardi euro suurusele kogueelarvele. BR.de teatab Insaiderite hinnangul võivad see eriti kannatada saada otsetoetused, mis on paljude ettevõtete eksisteerimiseks üliolulised. Põllumajandusminister Alois Rainer väljendas finantsplaanide suhtes optimismi, kuid rõhutas ka hoiatust selliste kärbete negatiivsete tagajärgede eest. "See on pidev edasi-tagasi liikumine," ütleb Rainer.

Praegune 6 miljardit eurot, mida Saksa põllumehed igal aastal Brüsselist saavad, on juba seotud paljude tingimustega. Ligikaudu 150-eurost hektari suurust pindalapreemiat on viimastel aastatel järjest vähendatud ning keskkonnaühendused nõuavad nüüd rahastuse senisest tihedamat sidumist ökoloogiliste tingimustega. "Peame reserveerima pindalalisa abi vajavatele põllumeestele ja kehtestama ülempiirid suurfarmidele," nõuab Baieri põllumeeste liidu piirkondlik põllumees Christine Singer.

Ühise põllumajanduspoliitika tulevik

Alates 1962. aastast eksisteerinud ELi ühise põllumajanduspoliitika (CAP) eesmärk on toetada põllumajandust ja tagada toiduga varustatus. See ei peaks mitte ainult edendama tootlikkust, vaid säilitama ka maapiirkondi ja töökohti põllumajanduses. ÜPP järgmine reform, mille EL viib läbi hästi koordineeritult, annab liikmesriikidele rahaliste vahendite kasutamisel rohkem vabadust. Euroopa Komisjoni andmetel, mida ÜPP haldab, pakub põllumeestele erinevaid toetusvõimalusi läbi otsetoetuste ja turumeetmete.

Need arengud ei tõstata mitte ainult küsimusi põllumajandustootjate rahalise tuleviku kohta, vaid kujutavad endast ka ohtu, et liikmesriikide vahel tekivad võrdsed võimalused, eriti kui esitatakse erinevad riiklikud kavad. Tüüringi põllumeeste ühendus kutsub seetõttu üles praeguse süsteemi juurde tagasi pöörduma, et kõrvaldada olemasolev ebakindlus.

Üldiselt jääb olukord põnevaks. Ühise põllumajanduspoliitika reformi üksikasjad avaldatakse septembris ja oodata on, kuidas põllumehed oma olemasolu eest võitlevad. Selge on see: arutelu pole kaugeltki lõppenud ja hea käsi selle teema käsitlemisel on hädavajalik.