Ida -Saksamaa põllumehed ebastabiilsuses: ELi lõiked ohustavad põllumajandust!

Ida -Saksamaa põllumehed ebastabiilsuses: ELi lõiked ohustavad põllumajandust!

Saalekreis, Deutschland - Viimastel päevadel on tuline arutelu ELi põllumajanduspoliitika eelseisvate muudatuste üle vaimustanud Ida -Saksamaa põllumeeste meelt. Eriti mõjutatud on Saksi, Saksi-Anhalt ja Thuringia piirkonnad, kus põllumeeste esindajad kritiseerivad teravalt põllumajandustoetuste kavandatud kärpeid. mdr , et EU-d vähendada. Saksimaa põllumajandusminister Sven Schulze näeb neid reformiplaane põllumeeste arvelt radikaalse renoveerimisega.

Põllumajandustootjate mured pole alusetud. Saksi põllumeeste ühingu asepresident Thomas Thiele kirjeldab plaane kui "laksu näkku" rasketele põllumeestele, kes on oma ettevõtte vaevaliselt üles ehitanud vastavalt Saksamaa ühtsusele. "Nüüd tühistatakse rahastamine ja see on väga mures," selgitab Thiele. Saksi-Anhalt Farmers Associationi asepresident Sven Borchert kritiseerib ka EL-i vajaduse suvalisi kriteeriume ja võib nõuda rohkem mõistvat määrusi.

Brüsseli vastuolulised signaalid

Ühise põllumajanduspoliitika (GAP) kavandatud finantsraamistiku osana alates 2028. aastast tuleb põllumajandustootjate vahendeid vähendada 20 protsenti, hoolimata kogueelarvest 700 miljardit eurot. br.de teatab, et inspekteerijate sõnul on paljude ettevõtte jaoks eriti olulised. Föderaalne põllumajandusminister Alois Rainer väljendas finantsplaanide suhtes optimismi, kuid rõhutas ka selliste kärbete negatiivsete tagajärgede hoiatamist. "See on pidev edasi -tagasi," ütleb Rainer.

Alates 1962. aastast eksisteerinud ELi ühine põllumajanduspoliitika (GAP) saavutab eesmärgi toetada põllumajandust ja tagada toiduvaru. See ei peaks mitte ainult edendama tootlikkust, vaid ka maapiirkondi ja töökohti põllumajanduses. Järgmine lünga reform, mille EL on hästi kooskõlas, näeb liikmesriigid ette, et raha kasutamisel anda rohkem manöövri vabadust. Euroopa Komisjoni sõnul , mida Gap haldab, pakutakse põllumeestele otseste palkade ja turumeetmete kaudu.

Need arengud ei tõstata mitte ainult küsimusi põllumeeste rahalise tuleviku kohta, vaid kujutavad ka ebavõrdsete konkurentsitingimuste riski liikmesriikide vahel, eriti kui tulevad erinevad riiklikud plaanid. Thuringi põllumeeste ühing nõuab seetõttu olemasoleva ebakindluse kõrvaldamiseks praegusesse süsteemi naasmist.

Üldiselt jääb olukord põnevaks. Lünkade reformi üksikasjad avaldatakse septembris ja jääb üle vaadata, kuidas põllumehed võitlevad oma olemasolu eest. Mis on selge: arutelu pole kaugeltki lõppenud ja selle teemaga tegelemisel on hea osa.