Tangerhütte tugineb Tangole”: Ühistranspordis kasvab nõudlus uute asjade järele!

Tangerhütte tugineb Tangole”: Ühistranspordis kasvab nõudlus uute asjade järele!

Arutelu liikuvuse üle maapiirkondades on viimasel ajal teravnenud. Fookuses on Peter Krügeri bussi-, takso- ja kiirabitegevus Tangerhüttes. Umbes 40 inimesele tööd andev Krüger andis hiljuti kohalike poliitikutega peetud pressikonverentsil kohalikele poliitikutele ülevaate uuest “Tango” pakkumisest, mille järele Elbe külades on alates maikuust suur nõudlus. “Nõudlus kasvab pidevalt,” teatas Krüger, kes on ka bussivõrgu operaatori Stendalbus alltöövõtja ning opereerib linnaosas mitmeid bussiliine. Seejuures reageerib see maaelanike kasvavatele liikumisvajadustele, kus kohalik ühistransport (ÖPNV) muutub ebapiisavate pakkumiste ja keeruliste tariifisüsteemide tõttu üha vähem atraktiivseks, nagu näitab föderaalne kodanikuhariduse agentuur.

Maapiirkondades on sõidud sageli pikemad ja sõltuvus autodest suureneb pidevalt, mis mitte ainult ei saasta keskkonda, vaid mõjutab ka elanike elukvaliteeti. Ligikaudu 60 protsenti kõigist maapiirkondade marsruutidest on läbitud mootorsõidukitega. Kuigi föderaalvalitsuse eesmärk on saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside neutraalsus, on transpordisektori heitkogused püsinud peaaegu muutumatuna alates 1990. aastast, mistõttu on eesmärgid kaugel.

Uued lähenemised liikuvusele

Nende väljakutsete lahendamiseks on mõned paljulubavad lähenemisviisid. Näiteks kasutab Krüger Tango pakkumise raames kuni kaheksa inimese transportimisel elektrisõidukeid. “See säästab aega ja raha,” selgitab ta, kuna saab ka ise oma sõidukitel väiksemaid remonditöid teha. Ühistranspordi tulevased arengud hõlmavad ka autonoomset sõitu. Krüger on aga kohese rakendamise suhtes skeptiline: “See pole maapiirkondade jaoks reaalne järgmise kümne-15 aasta jooksul,” ütleb ettevõtja.

Dialoog liikuvuse üle maapiirkondades on ülioluline. Ringkonnaadministraator Patrick Puhlmann viibis oma suvetuuri raames Krügeris ja arutas kohalike inimeste vajadusi ja soove. Liikuvusüleminek tuleb jagada kaheks sambaks: liikuvusüleminek ja energiaüleminek. Esimese eesmärk on muuta transpordisüsteem tõhusamaks, samas kui energiaüleminek tagab puhta energiavarustuse. Ja see on vajalik, sest maanteeliiklus põhjustab üle 96 protsendi liikluse heitkogustest.

Tuleviku väljavaated

Uute liikuvuspakkumiste vajadus on vaieldamatu. Paljud maakogukonnad on hädas rahvastiku vähenemise ja töökohtade arvu vähenemisega. See ei too kaasa mitte ainult pikemaid igapäevaseid sõite, vaid ka suuremat CO2 jalajälge. Viimase kümne aastaga on bussifirmade veoteenused neis piirkondades langenud 27 protsenti. Vaatamata autode jagamise ja sõidu ühiskasutuse esilekerkimisele on maa- ja linnapiirkondade liikumisvõimaluste erinevused tohutud ning liikuvuse üleminek on siin alles algusjärgus.

Liikumisprobleemide lahendamisel võiksid tulevikus oma rolli mängida autonoomsed väikebussid ja spetsiaalselt kohandatud autojagamislahendused. Edu võti on siin maaelanike vajadustega kohanemine ning sobivate õiguslike ja majanduslike raamtingimuste loomine, nagu on kirjeldatud tulevase liikuvuse analüüsis.

Kokkuvõttes vajab liikuvus maapiirkondades värskeid impulsse ja uuenduslikke kontseptsioone. Jääb näha, kas Krügeri “Tango” on õige samm jätkusuutlikuma liikuvuse suunas. Kuid üks on kindel: midagi toimub!

Stendali linnaosa, Tuleviku liikuvus, Föderaalne kodanikuhariduse agentuur.