Suche
Mein Konto
Eluasemevajadus Kesk-Saksamaal kasvab hoolimata rahvastiku vähenemisest!
Saksi-Anhalt: demograafiliste muutuste ja eluasemevajaduste põhjustatud väljakutsed aastani 2045 – järeldused ja prognoosid.
Eluasemevajadus Kesk-Saksamaal kasvab hoolimata rahvastiku vähenemisest!
Saksamaal on selge trend: kinnisvaraturud on murrangus ning sellel on ostjatele, üürnikele ja investoritele kaugeleulatuvad tagajärjed. Eelkõige Ida-Saksamaal muutuvad üldised tingimused kiiresti. Areng on allutatud erinevatele dünaamilistele mõjudele, mida ei saa eirata nii linna- kui ka maapiirkondades. [MDR] praegune analüüs (https://www.mdr.de/nachrichten/deutschland/wirtschaft/sachsen-anhalt-thueringen-preis-wohnen-miete-analyse-104.html) toob esile, et investorid seisavad silmitsi uute väljakutsetega maapiirkondades ühepereelamute ostmisel.
Ida-Saksamaa noor põlvkond kasvab üles keskkonnas, mida iseloomustab stabiilne tööturu olukord. Paljud alla 35-aastased ei ole veel töötusega kokku puutunud ja arvatavasti tunnevad nad seda tulevikus vähe. Sellegipoolest heidavad praegused prognoositud demograafilised arengud sellele roosile varju: BBSRi andmetel väheneb elanikkond paljudes Kesk-Saksamaa piirkondades aastaks 2045 drastiliselt, äärmisel juhul peaaegu veerandi võrra.
Ehitusvajadused suurlinnades
Vaatamata sellele süngele arengule on uute elamispindade järele märkimisväärne vajadus. Elamuehituse osas on surve all eelkõige Leipzigi ja Dresdeni linnad. Leipzig vajab aastaks 2030 umbes 1600 uut korterit aastas, samas kui Leipzigi linnaosas on vaja veel 460 korterit. Dresdenis tuleb igal aastal ehitada 1100 uut korterit, Põhja-Saksimaal on samuti vajadus 410 korteri järele aastas. Ka Erfurt ei saa rahulikult istuda, sest aastane vajadus 400 uue korteri järele.
Kuidas on nõudlus kinnisvara järele maapiirkondades? Pilt on erinev. Kuigi maapiirkondades, struktuuriliselt nõrkades piirkondades on kinnisvara väärtuse languse oht, on nõudlus uut tüüpi elamispindade järele muutumas. See on eriti ilmne demograafiliste muutuste puhul, mis toob kaasa üle 65-aastaste inimeste osakaalu suurenemise 2030. aastaks ligikaudu 28 protsendini. Nagu miamakler teatab, mõjutab see ka kinnisvarahindu maapiirkondades ja võib viia kuni 20 protsendini languseni.
Linnastumine jätkub
Linnakeskused seevastu kogevad teistsugust dünaamikat. Üha rohkem inimesi kolib sinna, mis lõpuks ajab kinnisvarahinnad üles. Väärtuste tõusu ennustatakse suurlinnapiirkondades nagu Berliin, München ja Frankfurt. Sellest tulenevalt on nõudlus sobiva eluaseme ja elamispindade järele neis linnades jätkuvalt suur. Haufe rõhutab, et sellised linnad nagu Leipzig võivad kasvada kuni 30,2 protsenti, samas kui teised piirkonnad peavad võitlema vabade töökohtade ja kinnisvara vähenemisega.
Kokkuvõttes on selge, et demograafilistest muutustest tingitud muutused kinnisvaraturul ning linna- ja maapiirkondade erinevad arengud nõuavad intensiivset tegutsemist. Investorid ja ostjad peaksid tähelepanelikult jälgima vastavate piirkondade spetsiifilisi tingimusi ning kohandama oma strateegiaid vastavalt sellele, et kinnisvaraturul pakutavatest võimalustest ka edaspidi kasu saada.