Tervishoiusüsteemi tulevik: Saksi-Anhalt vajab oskustöölisi!

Tervishoiusüsteemi tulevik: Saksi-Anhalt vajab oskustöölisi!

Tervishoid Saksamaal muutub pidevalt ja väljakutsed kasvavad. Saksi-Anhalti liidumaa Techniker Krankenkasse (TK) juht Steffi Suchant on võtnud selge seisukoha. Ta kutsub üles kehtestama haiglamaastikule eesmärgi 2035, mis ei hõlma mitte ainult statsionaarset ravi, vaid kogu tervishoiusüsteemi. “Kiirabi peab olema tagatud kodu lähedal,” ütleb Suchant, kes toob välja ka kiire vajaduse lisaspetsialistide järele. Prognoosid näitavad lähenevat rahvastiku vähenemist, millel võib olla suur mõju tervishoiu planeerimisele.

Väljakutsete optimaalseks ületamiseks muutub valdkonnaülene planeerimine oluliseks. See peaks paremini integreerima ambulatoorset ja statsionaarset ravi ning hõlmama selliseid tehnoloogiaid nagu telemeditsiin ja kiirabiarstid. Need meditsiinilised uuendused võivad kaasa tuua kaasaegse tervishoiusüsteemi tuleviku jaoks, eriti maapiirkondades. Valju Arstide ühing Saksamaa tervishoiusektor on praegu üks suurimaid ja kiiremini kasvavaid tööstusharusid, mis on hea alus edasiseks arenguks.

Kvalifitseeritud töötajate puudus tervishoiusektoris

Numbrid räägivad enda eest: Saksamaal on tõsine oskustööliste puudus. Praegu on puudus ligikaudu 11 000 arstist ja lähiaastatel võib õendustöötajate puudus tõusta hirmuäratavalt 500 000 inimeseni. Tõenäoliselt mõjutab see mitte ainult statsionaarset, vaid ka ambulatoorset ravi. Lisaks läheb märkimisväärne osa arstidest 2035. aastaks pensionile, mis halvendab olukorda veelgi. Selle vastu võitlemiseks on kiiresti vaja uut strateegiat.

Tervishoiukulutused kasvasid 2022. aastal ligikaudu 474 miljardi euroni, mis moodustab 13,1% Saksamaa sisemajanduse koguproduktist. Võrdluseks: 2010. aastal moodustasid tervishoiukulutused vaid 9,5% SKTst. Ja prognooside kohaselt kasvab tervishoiuturg aastaks 2030 üle 600 miljardi euro. See toob esile vajaduse tervishoiusektori jätkusuutliku planeerimise järele.

Tehnoloogilised uuendused

Võtmerolli mängib ka digitaliseerimine. Elektrooniliste patsiendikaartide (ePA) kasutamine peaks olema 2025. aastaks laialt levinud, kuigi praegu kasutab neid vähem kui 2% elanikkonnast. Telemeditsiin on juba teinud hüppe: 2023. aastal viidi läbi üle 5 miljoni videokonsultatsiooni, samas kui 2019. aastal salvestati vaid 3000. See näitab digitaalmeditsiini tohutut potentsiaali.

Tervishoiusektor on üleminekujärgus. Haiglate maastik on vähenenud 2400 haiglalt 1991. aastal ligikaudu 1850 haiglani tänaseks, samas kui voodikohtade arv on jäänud suhteliselt stabiilseks. Need arengud tekitavad küsimusi selle kohta, millised võiksid välja näha tuleviku tarnestsenaariumid ja kuidas tehnoloogilisi võimalusi saab mõttekalt integreerida.

Lähiaastad on otsustava tähtsusega tulevikku suunatud lahenduste leidmisel ja tervishoiu kasvavatele nõudmistele vastamisel. Vajadus läbimõeldud ja mitmekülgse lähenemise järele on selge. Hästi koordineeritud kaasaegne tervishoiusüsteem võiks olla võti hea arstiabi tagamisel ka maapiirkondades.