Keskendu rahule: EKD sinod arutleb sõja ja vastutuse üle Dresdenis

Keskendu rahule: EKD sinod arutleb sõja ja vastutuse üle Dresdenis

Saksamaa Evangeelse Kiriku (EKD) 13. Sinodi 6. koosolek algas Dresdenis 9. novembril 2025. Avamine toimus kolmekuningapäeva kirikus ZDF televisiooni jumalateenistusega, mis käsitles sõja ja rahu teemat. EKD nõukogu aseesimees ja Saksi piirkonna piiskop Tobias Bilz pidas jutluse umbes 400 külastajale, kes tundsid suurt huvi kristliku rahueetika erinevate vaatenurkade vastu. Teiste hulgas andsid oma vaadetest sõja ja rahu väljakutsetele teada sõdur ja sõjaväeteenistusest keelduja. See illustreerib, kui mitmekesine on diskursus selles tundlikus teemas.

Sinodi president Anna-Nicole Heinrich rõhutas oma kõnedes kiriku vastutust rahu edendamisel. Märkimisväärne on asjaolu, et üle 80% alla 25-aastastest peab sõda oma suurimaks murekohaks. Et noorte häält kuuldavaks teha, pidas Heinrich arutelusid Saksamaa, Armeenia ja Gruusia noortega ning käsitles keskseid sõja, rahu ja vastutuse küsimusi.

Sinodi põhifookus

Eelmiste tulemuste ülevaates tõi presiidium välja põneva teema eelseisva sinodi jaoks: demokraatia. 2026. aastal toimuvaid viit osariigi valimist silmas pidades mõeldakse juba demokraatlike struktuuride asjakohasusele. Arutelu toodi ka juba heaks kiidetud seksuaalvägivalla vastane tegevuskava. Käesoleva konverentsi keskmes on kiriku ja võimu suhe, mis on sinodi liikmetele eriti mures.

128 liikmeline sinod on üks kolmest EKD juhtorganist, mis vastutab miitingude, resolutsioonide, eelarvete ja kirikuseaduste väljatöötamise eest. Arutelu, mida juhib Anna-Nicole Heinrich, kes ise kuulub EKD 15-liikmelisse nõukogusse, iseloomustavad kindlasti mitmekülgsed vaatenurgad ja konstruktiivsed lähenemised.

Rahueetika fookuses

Sinodi koosolekul on eriti kesksel kohal arutelu uue rahumemorandumi üle, mis avaldatakse sügissinodi ajal. See memorandum käsitleb sõja ja rahu küsimusi, eriti seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu ja eskaleerumisega Lähis-Idas pärast Hamasi rünnakut Iisraeli vastu oktoobris 2023. Friederike Krippner, akadeemia direktor ja EKD rahutöökoja kaasesimees, rõhutab oma kaasautorluses, et õiglase rahu kontseptsioon on keskendunud.

Aga mida see tegelikult tähendab? Rahust mõeldakse mitmes mõõtmes; see ei puuduta ainult vägivalla puudumist, vaid ka kaitset vägivalla eest, vabaduse edendamist ja ebavõrdsuse vähendamist. Seda memorandumit ei tohiks mõista dogmaatilise tekstina, vaid pigem üleskutsena oma südametunnistust harida. Arutletakse ka küsimuste üle, mil määral saab õiglast rahu saavutada ka vastuvägivallaga – seda muidugi ainult tingimusel, et kõik muud võimalused on ammendatud.

Protestantliku rahueetika nurgakivid, mis on ankurdatud sellistes dokumentides nagu „Elamine Jumala rahust – õiglase rahu tagamine” aastast 2007 või *Kirik õigluse ja rahu teel*, pakuvad väärtuslikku tausta nendele aruteludele eetiliselt vastutustundliku tegevuse üle konfliktides ja pärast seda.

Sinod koguneb kuni 12. novembrini 2025 ning kõrgetasemelist arutelu rahu, õigluse ja kiriku vastutuse teemal jälgitakse põnevusega. Energiad on kõrged ja liikmete pühendumus on käegakatsutav, mida näitavad erinevad hääled ja vaatenurgad, mis siin kokku saavad.