Rahupalve Dresdenis: Jeesus vägivalla ja poliitika kuritarvitamise vastu!

Rahupalve Dresdenis: Jeesus vägivalla ja poliitika kuritarvitamise vastu!

Dresden, Deutschland - Nädalavahetusel puhkes Dresden-Leubenis konflikt, mis tabas taas linnas laineid. Kaks 18-aastast inimest said vigastada pärast seda, kui neid ründas õllepudelitega kaks lugu. Politsei pressiesindaja Marko Laske tegi selgeks, et kahtlustatavad ei läinud sellesse raskeks, nagu esmakordselt eeldati. "Lõikuritega torkamiseks ei olnud viiteid," ütles Laske. Kahtlustatavad arreteeriti ajutiselt, kuid neid ei vahistatud, kuna selleks pole piisavalt põhjuseid. Juhtumi taust jääb ebaselgeks ja teisipäeva õhtuks on juba välja kuulutatud õige rühmituse "Freie Sachsen" demonstratsioon, mis on suunatud kuritegelike välismaalaste vastu.

demonstratsioonid ja parempoolne äärmuslik mobilisatsioon

Viimased sündmused on parempoolsete äärmuslike tegevuste laiemas kontekstis Saksamaal. Põhiseaduse kaitse kohaselt on vägivalla orienteeritud isiklik potentsiaal parempoolsete äärmuslaste jaoks kasvanud umbes 15 300 inimesele. Seda arengut ei saa välistada, kui arvestada jätkuva mobilisatsiooni ja äärmuslike õiguste sagedaste demonstratsioonidega. Aastal 2024 registreeriti 360 parempoolseid äärmuslikke meeleavaldusi, mis polariseerivad veelgi sotsiaalset olukorda. Üldiselt kasvas parempoolsete äärmuslike vägivallategude arv eelmisel aastal 11,6 %, mis põhjustab muret.

Juba 2025. aasta aprillis oli Dresdenis oluline „rahurongkäik”, mille korraldasid Marcus Fuchs ja millest võttis osa üle 3500 inimese. Sündmust ei tulnud aga kriitiliselt vaadelda, kuna see meelitas ka parempoolse äärmusliku stseeni kõrgeid esindajaid, sealhulgas NPD boss Michael Brück ja muud vastuolulised isiksused. Rongkäigu ajal ei väljendatud kriitikat Putini vallutamise kampaania kohta Ukrainas, mis annab sündmuse muretseda, kuidas poliitiline instrumentaliseerimine sellises kontekstis toimib.

rünnakud ja sotsiaalsed pinged

Uued vägivaldsed kokkupõrked Dresdenis sobivad seega paljudesse juhtumitesse, mis teevad selgeks, et olukord erinevate sotsiaalsete rühmade vahel on pingelisem kui kunagi varem. Ikka ja jälle on ksenofoobse taustaga rünnakuid. Füüsiliste rünnakute ja vägivallategude suurenemine, näiteks praegune juhtum, tõstatab küsimusi selle kohta, milliseid meetmeid tuleb võtta, et kogukonnad kokku viia, selle asemel et neid edasi jagada.

Vabade sakside eelseisv demonstratsioon ja rahulikud vastuobjektid näitavad, et ühiskond positsioneerib ennast. Tuleb loota, et sellised algatused võivad pikas perspektiivis põhjustada paremat ühtekuuluvust ja vähem vägivalda. Ajal, mil sellised sotsiaalsed probleemid, nagu ränne või globaliseerumine, soojendavad meelt korduvalt, on seda olulisem korraldada rahulikke ja lugupidavaid dialooge ning neid ei juhitaks äärmuslikud positsioonid.