Rahupalve Dresdenis: Jeesus vägivalla ja poliitika kuritarvitamise vastu!

Rahupalve Dresdenis: Jeesus vägivalla ja poliitika kuritarvitamise vastu!

Nädalavahetusel puhkes Dresden-Leubenis konflikt, mis tekitas linnas taas laineid. Kaks 18-aastast noort said vigastada pärast seda, kui kaks tuneeslast ründasid neid õllepudelitega. Politsei pressiesindaja Marko Laske andis mõista, et kahtlusalused ei käitunud nii karmilt, kui esmalt kahtlustati. "Puudusid katkiste pudelite augustamise kohta tõendid," selgitas Laske. Kahtlustatavad vahistati ajutiselt, kuid neid ei vahistatud, kuna selleks polnud piisavalt põhjusi. Juhtunu tagamaad on ebaselged ning parempoolne rühmitus “Vaba Saksimaa” on juba teisipäeva õhtuks välja kuulutanud meeleavalduse, mis on suunatud kuritegelike välismaalaste vastu.

Sellega seoses reageeris protestantliku koguduse pastor Claudia Kneppler ja korraldas rahupalve, et võtta seisukoht vägivalla vastu. "See on saatuslik, kui selliseid konflikte poliitiliselt ära kasutatakse," ütles Kneppler, samal ajal kui jumalateenistusel osales ja rahu eest palvetas umbes 30 usklikku. Samal ajal kogunes üle 500 inimese vabasakside meeleavaldusele, mille käigus toimusid valjuhäälsed vaidlused umbes 40 vastumeeleavaldajaga. Vaatamata palavale õhkkonnale jäi olukord vägivaldseks.

Meeleavaldused ja paremäärmuslaste mobilisatsioon

Hiljutised sündmused on osa Saksamaa paremäärmusliku tegevuse laiemast kontekstist. Põhiseaduse kaitse ameti andmetel on paremäärmuslaste vägivallale orienteeritud potentsiaal kasvanud ligikaudu 15 300 inimeseni. Seda arengut ei saa välistada, võttes arvesse paremäärmuslaste jätkuvat mobilisatsiooni ja sagedasi meeleavaldusi. 2024. aastal registreeriti 360 paremäärmuslaste meeleavaldust, mis polariseeris sotsiaalset olukorda veelgi. Üldiselt kasvas paremäärmuslaste vägivalla hulk eelmisel aastal 11,6%, mis teeb murelikuks.

2025. aasta aprillis toimus Dresdenis märkimisväärne "rahurongkäik", mille korraldas Marcus Fuchs ja millest võttis osa üle 3500 inimese. Sündmust ei tohtinud aga kriitikavabalt vaadata, sest see meelitas kohale ka paremäärmusluse kõrgeid esindajaid, sealhulgas NPD liidri Michael Brücki ja teisi vastuolulisi tegelasi. Rongkäigu ajal ei kõlanud kriitikat Putini vallutuskampaania kohta Ukrainas, mis tekitas muret selle pärast, kuidas poliitiline instrumentaliseerimine sellistes kontekstides toimib.

Rünnakud ja sotsiaalsed pinged

Uued vägivaldsed kokkupõrked Dresdenis on osa intsidentide jadast, mis annavad selgelt mõista, et olukord erinevate sotsiaalsete rühmade vahel on pingelisem kui kunagi varem. Ksenofoobse taustaga rünnakuid tuleb ette ikka ja jälle. Füüsiliste rünnakute ja vägivallategude sagenemine, nagu praegune juhtum, tõstatab küsimusi selle kohta, milliseid meetmeid on vaja võtta, et kogukondi lähendada, mitte neid veelgi lõhestada.

Vabade sakside eelseisev meeleavaldus ja rahumeelsed vastuaktsioonid näitavad, et ühiskond positsioneerib end. Jääb üle loota, et sellised algatused võivad pikemas perspektiivis kaasa tuua parema kooseksisteerimise ja vähem vägivalda. Ajal, mil sotsiaalsed küsimused, nagu ränne ja globaliseerumine, kütavad jätkuvalt inimeste meeli, on seda olulisem pidada rahumeelseid ja lugupidavaid dialooge ning mitte juhinduda äärmuslikest seisukohtadest.