Görlitzi holokausti mälestusmärgi juures põletati raamatuid – riigi julgeolek uurib!

Görlitzi holokausti mälestusmärgi juures põletati raamatuid – riigi julgeolek uurib!

Saksamaa ühiskonda raputanud murettekitava juhtumi käigus põletati Görlitzis holokaustiohvrite memoriaali juures mitu raamatut. See kohutav tegu tõmbab riigi julgeolekuteenistuse tähelepanu, kes on nüüdseks algatanud uurimise. Memoriaal, mälestus- ja järelemõtlemispaik, on taas muutunud paremäärmuslike ja antisemiitlike rünnakute sihtmärgiks, mis viimastel aastatel on sagenenud. See teatab Peegel.

Juhtum heidab ereda valguse Saksamaal jätkuvatele mälestuskultuuri probleemidele. Samal ajal kui riigi julgeolekuamet võtab meetmeid vastutavate isikute vastutusele võtmiseks, seavad ühiskonnas paljud hääled kahtluse alla olemasolevate mälestusalgatuste tõhususe. Lõppude lõpuks on Saksamaal üle 300 mälestuspaiga ja natside dokumentatsioonikeskuse, mis on pühendatud natsionaalsotsialismi kuritegude uurimisele ja meenutamisele. Kuid vandalism sellistes kohtades ja holokausti eitamine on endiselt levinud väljakutsed Saksa laine teatatud.

Mälestamiskultuur ja selle väljakutsed

Mäletamine on Saksa mälestuskultuuri keskne aspekt. Igal aastal 27. jaanuaril, rahvusvahelisel holokausti mälestuspäeval, meenutatakse natsionaalsotsialismi ohvreid. See traditsioon on oluline, kuid sellega seisavad silmitsi paremäärmuslikud ja populistlikud jõud, kes üha enam ründavad natside kuritegude meenutamist. Kriitiline hääl selles debatis on Michel Friedman, kes usub, et Saksamaa mälestuskultuur on sageli liiga ritualiseeritud ja vajab elavate juutide eest rohkem vastutust.

Õpilased õpivad ajalootundides holokausti kohta ja külastavad mälestuspaiku, et ajalugu õppida. Seal on ka rändnäitused, mis mälestavad natside tagakiusamise ellujäänuid. Need jõupingutused on olulised, kuid väljakutsed on vältimatud. Arvestades antisemiitlike rünnakute sagenemist, tekib küsimus, kas mälestus- ja kasvatusmeetmed on piisavad. Joseph Wilson sihtasutusest EVZ rõhutab, et mäletamiskultuur peab hõlmama ka antisemitismi ennetamist.

Ja kuigi arutelud mälestuskultuuri üle on mitmekesised ja sageli tulised, rõhutavad mäletamise olulisust ka sellised prominentsed isikud nagu Saba-Nur Cheema, kes näeb kodanikuühiskonda kestliku mäletamiskultuuri ülesehitamisel keskse osalisena.

Vaadates tulevikku

Görlitzi juhtum ei ole ainult üksikkuritegu, vaid sümboliseerib väljakutseid, millega Saksa ühiskond silmitsi seisab oma ajaloo varjude meenutamisel. Kogukonnal on aeg kokku tulla, et tugevdada natsionaalsotsialismi ohvrite mälestust ning võidelda üheskoos antisemitismi ja paremäärmuslike ideoloogiate ohu vastu.

Praeguste sündmuste valguses on ülioluline kaitsta oma mälestusmärke ja pidada dialoogi meie mineviku üle. Ainult nii saame tagada, et sellised julmused ei korduks. Mälestamiskultuuri tulevik Saksamaal sõltub meie tänastest tegudest. Sõnad "Mitte kunagi enam" peavad olema enamat kui loosung; need tuleb integreerida meie igapäevaellu, et edendada jagatud vastutust ühiskonna ees.