Üheksa linnapea nõuavad Görlitzis söefaasi jaoks 521 miljonit eurot!

Üheksa linnapea nõuavad Görlitzis söefaasi jaoks 521 miljonit eurot!

Görlitz, Deutschland - Görlitzi ümbruse piirkonnas on tuliselt arutatud teema eelseisv söefaas ja sellega seotud väljakutsed. André Kleinfeld, Leagi elektrijaama Boxbergi töönõukogu, võtab selle kokku: ta peab isegi juriidilisi samme föderaalsete fondide õigusliku kasutamise jõustamiseks söe järkjärguliseks kasutamiseks. Tema mured ei ole aluseta, kuna ta kahtleb, kas praegused projektid võivad pakkuda tulevikku väljavaateid umbes 2000 töötajale piirkonnas. Praegu töötavad nad Boxbergi elektrijaamas ja Reichwaldes ja endiselt, mis peaks toimima kuni 2038. aastani.

Görlitzi rajoonist pärit üheksa linnapea on nüüd 2038. aastaks nõudnud positsioonil olevast struktuurifondidest 521 miljonit eurot. Nad rõhutavad kiireloomulisust, et avatud kaevanduspiirkondade ümbruses asuvad omavalitsused keskenduvad rohkem fookusele. Rahaliste vahendite määramise tava üle on pahameel, sest mitte ainult Görlitzi linnad ja omavalitsused ei saa avaldusi esitada, vaid ka Bautzenis, mida juba keeruline olukord ei lihtsusta.

kivisöe faas ja struktuurimuutus

Selles kontekstis näitab Boxbergi linnapea Hendryk Balko aastane lisaväärtus Leagi poolt umbes 500 miljonit eurot. Selle võib ohustada söe kasutamise peatselt. Leag pani kõigepealt ootele, mis võib mõjutada energiasiirde tulevikuplaane, veel ühe kavandatud vesiniku elektrijaama, nn H2UB.

Piirkondlik ülevaatekomitee Lausitzer Revier (RBA) mängib projekti valimisel võtmerolli söeväljapääsufondide taotlusel. Siin nõuab Nordkommunen projektide projektide, vaba aja veetmise võimaluste ja transpordi infrastruktuuri projektide jaoks, et muuta piirkond tulevikukindlaks. Täpsemalt tuleb avada 305 hektarit äri- ja tööstuspiirkondi.

Kõiki väiteid ei saa seaduslikult rakendada, millele RBA esimees Romy Reinisch osutab. Linnapea ametikoht on intensiivsete arutelude tulemus ringkonna administraatori Stephan Meyeri ja linnapeade vahel, kus olukorra kiireloomulisus sai selgeks. Lõppude lõpuks on föderaalvalitsus teinud Lusatiani piirkonna Saksis osas kokku 2,4 miljardit eurot, mis pakub teatava ulatuse. Siiani on juba rahastamiseks valitud 133 projekti, mille ulatus on 1,5 miljardit eurot, 881 miljonit eurot on juba kindlalt seotud.

jätkusuutlik ümberkujundamine piirkonnas

Nagu praegused arengud näitavad, nõuab kivisöe etapp mitte ainult majanduslikke meetmeid, vaid ka terviklikku vaadet struktuurimuutustele. Föderaalne ehitus-, linna- ja ruumiuuringute instituut (BBSR) rõhutab, et see protsess mõjutab ühiskonda, majandust ja ökoloogiat. Inimeste osalemine mõjutatud piirkondades on ülioluline, et olla aktiivselt aidanud kujundada ümberkujundamist mitte ainult Lausitzeris, vaid ka Kesk -Saksamaa ja Rhenishi piirkonnas.

Ümberkujundamine toob ka uusi võimalusi. Föderaalse keskkonnaagentuuri raporti kohaselt võivad tekkida olulised töökohad taastuvenergia valdkonnas ja hoonete renoveerimise valdkonnas, mis võib osaliselt kompenseerida söefaasi tõttu kahju. Eeldatakse, et peaaegu kaks kolmandikku ligniititööstuse töötajatest läheb pensionile 2030. aastaks. Samal ajal põhjustab varajane väljumine keerulist mõju, eriti ligniidipiirkondades, kus töökohtade kaotused tuleb jagada kogu vanuse struktuurile.

Need arengud ja mitmekesised lähenemisviisid ligniidipiirkondade struktuurimuutustega toimetulemiseks näitavad, et järgmised kuud ja aastad on piirkonna jaoks äärmiselt otsustav. Jääb üle vaadata, kas linnapead ja kodanikud saavad vajalikke vahendeid ja tuge.