Üheksa linnapead nõuavad 521 miljonit eurot söe tootmise lõpetamise eest Görlitzis!

Üheksa linnapead nõuavad 521 miljonit eurot söe tootmise lõpetamise eest Görlitzis!

Görlitzi ümbritsevas piirkonnas on tuliseks aruteluks eelseisev kivisöe järkjärguline lõpetamine ja sellega seotud väljakutsed. André Kleinfeld, Leag Boxbergi elektrijaama töönõukogu, sõnab selle lühidalt: ta kaalub isegi õiguslikke meetmeid, et jõustada söe järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise föderaalfondide seaduslikku kasutamist. Tema mure ei ole asjatu, sest ta kahtleb, kas praegused projektid suudavad pakkuda tulevikuväljavaateid piirkonna ligikaudu 2000 töötajale. Praegu töötavad nad Boxbergi elektrijaamas ning Reichwalde ja Nochteni pealmaakaevandustes, mis peaksid jääma tööle kuni 2038. aastani.

Üheksa Görlitzi linnaosa linnapead on nüüd oma seisukohavõtus nõudnud 521 miljoni euro suurust rahastamist struktuurifondidest aastaks 2038. Nad rõhutavad vajadust pöörata rohkem tähelepanu avakaevanduspiirkondade kogukondadele. Raha jagamise viisiga ollakse rahulolematud, sest taotlusi ei saa esitada mitte ainult Görlitzi linnad ja vallad, vaid ka Bautzenis, mis niigi keerulist olukorda ei lihtsusta.

Söe järkjärguline kaotamine ja struktuurimuutused

Selles kontekstis viitab Boxbergi linnapea Hendryk Balko Leagi kaudu iga-aastasele lisandväärtusele umbes 500 miljonit eurot. Seda võib aga ohustada söekasutuse lähenev lõpp. Teise kavandatava vesinikuelektrijaama, nn H2UB, on Leag ootele pannud, mis võib mõjutada tulevasi energiaülemineku plaane.

Lausitzer Revier'i piirkondlikul seirekomiteel (RBA) on võtmeroll projektide valimisel, millele taotleda söe tootmisest loobumise vahendeid. Siin nõuavad põhjapoolsed omavalitsused vahendeid koolide, vabaajakeskuste ja transpordi infrastruktuuri projektidele, et muuta piirkond tulevikukindlaks. Täpsemalt on plaanis arendada 305 hektarit äri- ja tööstuspinda.

Kuid kõiki nõudeid ei saa seaduslikult ellu viia, millele viitab RBA esimees Romy Reinisch. Linnapeade seisukoht on piirkonna administraatori Stephan Meyeri ja linnapeade intensiivsete arutelude tulemus, mille käigus selgus olukorra kiireloomulisus. Föderaalvalitsus on andnud Lusatian rajooni Saksimaa osas struktuurimuudatusteks kokku 2,4 miljardit eurot, mis annab teatud tegevusruumi. Praeguseks on rahastamiseks valitud juba 133 projekti kogumahuga 1,5 miljardit eurot, millest 881 miljonit eurot on juba võetud.

Jätkusuutlik ümberkujundamine piirkonnas

Nagu praegused arengud näitavad, nõuab kivisöe järkjärguline kaotamine mitte ainult majanduslikke meetmeid, vaid ka terviklikku vaadet struktuurimuutustele. Federal Institute for Building, Urban and Spatial Research (BBSR) rõhutab, et see protsess mõjutab ühiskonda, majandust ja ökoloogiat. Mõjutatud piirkondade inimeste osalemine on otsustava tähtsusega, et muutumist aktiivselt kujundada mitte ainult Lusati, vaid ka Kesk-Saksamaa ja Reini aladel.

Ümberkujundamine toob endaga kaasa ka uusi võimalusi. Föderaalse keskkonnaagentuuri raporti kohaselt võib taastuvenergia ja hoonete renoveerimise valdkonnas luua märkimisväärseid töökohti, mis võiks osaliselt kompenseerida kivisöe järkjärgulisest kasutusest kõrvaldamisest tulenevaid kahjusid. Eeldatakse, et 2030. aastaks läheb pensionile peaaegu kaks kolmandikku pruunsöetööstuse töötajatest. Samal ajal toob varane lahkumine kaasa väljakutseid, eriti pruunsöe piirkondades, kus töökohtade kadu tuleb jaotada kogu vanuselise struktuuri vahel.

Need arengud ja mitmekesised lähenemisviisid pruunsöe piirkondade struktuurimuutuste juhtimisele näitavad, et järgmised kuud ja aastad on piirkonna jaoks äärmiselt olulised. Saab näha, kas linnapead ja kodanikud saavad vajalikud vahendid ja toetuse.