Görlitzi loomaaia direktor kaitseb vastuolulisi loomade tapmisi!

Görlitzi loomaaia direktor kaitseb vastuolulisi loomade tapmisi!

Saksamaa loomaaedade loomakasvatusega seotud vaidlused ei lõpe kunagi. Hiljuti tekitas üleriigilise pahameele kaheteistkümne paaviani tapmine Nürnbergi loomaaias. Protestilaager loomaaia ees ja tapmisähvardused direktorile on tekitanud nördimust. Need raskused meenutavad hiljutisi sündmusi Leipzigi loomaaias, kus 10. augustil 2025 surmati ema hooletuse tõttu kolm Siberi tiigripoega. Loomakaitseorganisatsioon Peta on juba teatanud, et astub loomaaia eest vastutavate isikute vastu kohtusse, kuna kritiseerib poegade tapmist ebaeetiliseks ja kutsub üles peatama Siberi tiigrite aretusprogramme. Seda peetakse Petas tõsiseks probleemiks, kuna loomaaia juhtimise ja loomade heaolu seos on korduvalt kahtluse alla seatud n-tv.

Loomaaia direktor Jörg Junhold selgitas, et kogenematu tiigriema Juška käitumine polnud ebatavaline. Pärast esmast hooldust distantseeris ta end noortest loomadest, kellel ilmnesid juba kahe päeva pärast märkimisväärseid nõrkuse ja alajahtumise märke. Loomaaed seisis seetõttu silmitsi otsusega tiigrikutsikad surmata ja neid näljahädadest päästa. See olukord on taaskäivitanud arutelu vangistuses peetavate loomade kohtlemise üle. PETA kirjeldab noorte loomade tagasilükkamist loomade emade poolt loomaaedade aretuspraktika tulemusena, mis seab kahtluse alla nende programmide tõhususe. Saksi.

Hääled Görlitzi loomaaiast

Loomade tapmise arutelus näitab Görlitzi loomaaia direktor Sven Hammer end Nürnbergi otsuste julge toetajana. Ta ütles, et ka Görlitzi loomaaed astub võrreldavates olukordades sarnaseid samme. "Inimestena vastutame paljude loomaliikide väljasuremise eest," rõhutab Hammer. Loomaaiad peaksid osalema liikide kaitsmises ja saavad heakskiidu ainult siis, kui nad on pühendunud nendele eesmärkidele.

Görlitzi loomaaed osaleb aktiivselt ohustatud liikide ülemaailmsetes aretusprogrammides. Hammer rõhutab, et inimese sekkumine on mõnikord vajalik, kui looduslikud populatsioonimehhanismid enam ei tööta. Ka see filosoofia jagab Liigikaitse sihtkapital, mis järgib ühe plaani lähenemisviisi. See tunnustab ex situ ja in situ populatsioone samaväärsete juhtimisüksustena ning keskendub selgelt bioloogilise mitmekesisuse parandamisele ning ökosüsteemide ja liikide kaitsmisele.

Väljavaated tulevikuks

Arutelu loomade loomaaedades pidamise üle viib edasi pidev kriitika loomakaitseorganisatsioonide, nagu Peta ja Liigikaitse Sihtkapitali ekspertide poolt. Sihtasutus rõhutab, et tema tegevus on suunatud mitte ainult loomakasvatusele, vaid ka sotsiaalsete perspektiivide loomisele ja kohaliku elanikkonna kaasamisele looduskaitsealastesse otsustusprotsessidesse. Selge fookusega säästvale majandamisele ja rahvusvaheliselt tunnustatud juhistele soovib sihtasutus koos erinevate partneritega tegeleda loomakaitse väljakutsetega.

Eks ole näha, kuidas jätkub arutelu loomade tapmise üle loomaaedades ning millised tagajärjed võivad sellel olla tulevastele aretusprogrammidele ja loomaaedade rollile liigikaitses. Üks on aga kindel: on viimane aeg ümber mõelda, kuidas me inimeste hoole all olevaid loomi kohtleme. Loomakaitseorganisatsioonide hääl muutub järjest valjemaks ja näitab, et see arutelu käib palju enama üle kui lihtsalt zoopoliitiliste otsuste üle.