Kuumalaine: Saksimaa purustas Leipzigi lennujaamas rekordeid 34,3 kraadiga!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Leipzigi/Halle lennuväljal mõõdeti 1. juulil 2025 uus kuumarekord 34,3 kraadi. Saksimaa võitleb kõrgete temperatuuride vastu.

Am Flughafen Leipzig/Halle wurde am 1. Juli 2025 ein neuer Hitzerekord von 34,3 Grad gemessen. Sachsen kämpft gegen hohe Temperaturen.
Leipzigi/Halle lennuväljal mõõdeti 1. juulil 2025 uus kuumarekord 34,3 kraadi. Saksimaa võitleb kõrgete temperatuuride vastu.

Kuumalaine: Saksimaa purustas Leipzigi lennujaamas rekordeid 34,3 kraadiga!

1. juulil 2025 tabas Saksamaad kuumalaine, mis mitte ainult ei tekitanud higiseid nägusid, vaid püstitas ka uusi temperatuurirekordeid. Leipzigi/Halle lennujaamas langes termomeeter uskumatult 34,3 kraadini. See teatab Leipzigi raadio. Sellega ületati ligi 3 kraadi võrra vana 1. juuli rekord, mis oli 1992. aastast 31,4 kraadi.

Kuumus oli märgatav ka mujal Saksimaal: rekordväärtusi mõõdeti 16 mõõtejaamas 20-st. Plauenis saavutati isegi uus tipp 33,6 kraadi, mis ületas senise rekordi aastast 1905. Fichtelberg teatas 26,2 kraadist, mis on samuti selle päeva uus rekord. Need ebatavalised temperatuurid vähendasid suve alguse kuumust, nagu Vaba ajakirjandus teatatud.

Kohalikud soojuskeskused

Mõõdetavad maksimumväärtused näitavad, kui tugev kuumalaine Saksimaal on olnud. Torgau lähedal asuvad linnad nagu Dresden-Klotzsche ja Klitzschen registreerisid samuti silmatorkavaid väärtusi. Need ilmarekordid algavad juba 1905. aastal, rõhutades nende uute rekordite tähtsust. Lisaks on oodata lähipäevadel temperatuuride jätkuvat tõusu ja kuni 35 kraadini.

Temperatuuri tõus on põhjustanud paljudes majapidamistes nõudluse kasvu kliimaseadmete järele. Kuid kuna inimesed soovivad end jahutada, toob kuumus kaasa ka terviseprobleeme. Oluline nõuanne sel ajal on: joo piisavalt!

Ökoloogilised mõjud

Kuid kuumus ei mõjuta ainult inimesi. Valju Peegel Äge veepuudus avaldab dramaatilist mõju ka elusloodusele. Lindudel, siilidel, oravatel ja isegi kahepaiksetel on raskusi sobivate kastmisaukude leidmisega. BN-i liigikaitseekspert Christine Margraf kirjeldab seda olukorda ökoloogilise hädaolukorrana. Loomade elupaikade ja elurikkuse kaitseks on koostatud nõuded, mis hõlmavad muuhulgas rabade taasmärgutamist ja looduslähedaste veekogude loomist.

Viimaste päevade andmed näitavad selgelt, kui suure surve all meie keskkond on. 2025. aasta suvi ei pane meid proovile mitte ainult füüsiliselt, vaid paneb meid ka mõtlema, kuidas saaksime kliimamuutuste väljakutsetega toime tulla. Meie asi on võtta vastutus ja võidelda jätkusuutliku keskkonna eest.