Meedia juhiluba Zwilling-Scholl-Gymnaasiumis: õpilased sobivad internetti!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Nosseni Zwilling-Scholl-Gymnasiumis omandavad õpilased meediaoskusi kaheaastase programmi raames.

Am Geschwister-Scholl-Gymnasium in Nossen erwerben Schüler Medienkompetenz im Rahmen eines zweijährigen Programms.
Nosseni Zwilling-Scholl-Gymnasiumis omandavad õpilased meediaoskusi kaheaastase programmi raames.

Meedia juhiluba Zwilling-Scholl-Gymnaasiumis: õpilased sobivad internetti!

Nosseni Zwilling-Scholl-Gymnaasiumis on meediapädevus väga oluline: kõik 5. ja 6. klassi õpilased omandavad siin meediajuhiloa, mis on kooli ennetuskontseptsiooni lahutamatu osa alates 2019/20 õppeaastast. Selle algatuse eesmärk on valmistada õpilasi ette mitte ainult eksamiteks, vaid ka päriseluks. Dr Bert Selles kontekstis hakkasid lapsed probleemidega iseseisvalt tegelema ja oma meediakasutust kajastama.

Meedialitsents sisaldab ulatuslikku töötubade seeriat, mis kestavad kaks aastat. Käsitletakse selliseid teemasid nagu andmekaitse, võltsuudised, sotsiaalmeedia, tehisintellekt, küberkasutamine ja küberkiusamine. Klassid kogunevad kord nädalas ligikaudu kaheksa nädala jooksul, et töötada meeskondades koos huvitavate projektidega ja viia läbi faktide kontrolli. 6. klassi lõpus peavad õpilased ihaldatud tunnistuse saamiseks sooritama eksami. See tähendab, et nad saavad alates 7. klassist oma nutitelefone teatud piirkondades kasutada – kuid ainult pärast tunde!

Mobiiltelefoni õigused ja vastutus

Hiljuti muudeti kooli eeskirju mobiiltelefoni kasutamise kohta. Kui 5. ja 6. klassi õpilased ei tohi oma seadmeid koolitunnis kasutada, siis vanematel klassidel alates 10. klassist on veidi rohkem vabadust ja neil on lubatud kasutada vahetundide ajal mobiiltelefoni. Vanemate õhtutel pööratakse suurt tähelepanu vanemate teavitamisele nende laste meediakasutusest. Üha enam vanemaid tunnevad end ülekoormatuna ja hakkavad aktiivselt jälgima oma laste ekraaniaega. Kooli sotsiaaltöötaja Susann Horn teatab, et see vahetus meediapädevuse tugevdamiseks on teinud tohutuid edusamme ja vanemad on koolihariduse oluline tugisammas.

Võrreldav algatus on Baieri meedialitsents, mis pakub õpetajatele tasuta materjale meediapädevuse tugevdamiseks. Need lõbusad ja mitmekesised õppematerjalid hõlmavad selliseid teemasid nagu autoriõigus, sotsiaalmeedia ja digitaalsed mängud. Siin pakutakse mebis-nimelisel veebipõhisel õppeplatvormil oskuste samm-sammult arendamist. Lisaks testivad õpetajad õppetükke enne avaldamist, et tagada kvaliteet. See õpetajate ja Baieri osariigi valitsuse vaheline koostöö on alates 2009. aastast osutunud äärmiselt kasulikuks ning haridusalgatustest saavad kasu mitte ainult koolid, vaid kõik haridusasutused, sealhulgas eriharidussektori haridusasutused.

AI roll meediahariduses

Teine oluline teema tänapäeva meediahariduses on tehisintellekti (AI) kasutamine. Inimeste ja tehisintellekti vahelist suhet on pikka aega peetud düstoopiliseks. Kuid arutelu on muutunud: üha rohkem inimesi küsib, millised väärtused tuleks AI-sse kaasata. Erinevalt varasemast on nüüd fookus kriitilisel arutelul. Hariduspakkumised, mis tegelevad tehisintellekti loodud sisu analüüsi ja mõistmisega, muutuvad üha olulisemaks. Tuleb märkida, et kui sellised tehnoloogiad põhinevad olemasolevatel andmetel, võivad need taastoota sotsiaalset ebaõiglust.

Praegune meediamaastik sunnib koole õppekava sisu ümber kujundama ja tagama, et õpilased arendaksid nende tööriistade kasutamiseks vajalikke oskusi. Meedia juhiluba annab sellesse väärtusliku panuse, seda enam, et rakenduste kvaliteet sõltub sageli arendajate taustast. Seetõttu on tehisintellekti teemalised põhjalikud töötoad ja arutelud koolihariduses üliolulised.

Üldiselt peegeldab Zwilling-Scholl-Gymnasiumi ja sarnaste algatuste pühendumus Baierimaal olulist sammu tulevikku suunatud hariduse suunas. Meediapädevust ei vaadelda enam isoleerituna, vaid pigem sotsiaalsete oskuste, kriitilise mõtlemise ja vastutustundliku käitumise edendamise lahutamatu osana digimaailmas. Tulemused on paljulubavad ja on selge: koolid võtavad vastu väljakutse muuta noored digitaalse tuleviku jaoks sobivaks.