Uus elamuprojekt Triebischtalis: ruumi peredele ja lastele!

Uus elamuprojekt Triebischtalis: ruumi peredele ja lastele!

Munzigis, täpsemalt Triebischtali linnaosas, keerleb kõik uute lapsesõbralike korterite ümber. Ehitustööde teostaja Sven Bothe, kes on ise seitsme lapse uhke isa, pani sellesse projekti palju hinge ja südant. Ta teab täpselt, kui oluline on peredele ruum ja retriidid. Hetkel on Bothes käsil 1958. aastast pärit auväärse kortermaja renoveerimine, milles edaspidi leiab endale uue kodu üheksa üürnikku. Esimesed elanikud kolisid sisse 1960. aastal ja kõik töötasid kohalikus papitehases. Sel ajal olid nad ise investeerinud elamuprojektidesse, sest elamispinnast oli suur puudus [Sächsische] teatas.

Kuid üürikorterite nappus on piirkonnas endiselt märgatav. Tegelikult on Ida-Saksamaal umbes 530 000 tühja korterit, mis vastab 7,6% vakantsusele. Võrdluseks, Lääne-Saksamaal on keskmine näitaja vaid neli protsenti, ütleb [Kommunal]. Isegi kui mõned linnad seisavad silmitsi väljakutsega vähendada oma vabade töökohtade arvu, on olemasolevate hoonete renoveerimine ja perede toetamine kinnisvara ostmisel föderaalvalitsuse tegevusstrateegia peamised prioriteedid.

Kaua planeeritud samm

Sven Bothe avastas kortermaja üle kümne aasta tagasi. Sel ajal kuulus see eraisikule ja Bothe mõistis selle hoone tohutut potentsiaali. Tema kogemus vanemate kinnistute renoveerimisel ja laiendamisel on eriti ilmne Ilkendorfi projektis "Rittergut", kus ta lõi uue kodu mitte ainult oma suurele perekonnale, vaid ka oma vankrisõiduteenusele.

Triebischtalis asuva kortermaja renoveerimisega taotleb Bothe selget eesmärki: luua elamiskõlbulikke, lastesõbralikke kortereid, mis vastavad perede vajadustele. Tema algatus annab märku, et head elamistingimused on võimalikud ka maapiirkondades ning lahendusi eluasemepuuduse vastu võitlemiseks. Ka vabade äripindade renoveerimise ja elamispinnaks muutmise föderaalne programm näitab, et poliitikud on aja märgid ära tundnud [Munzbau].

Vaadates tulevikku

Seetõttu ei ole piirkonna elamispinna arendamine mitte ainult kohaliku tähtsusega, vaid käib käsikäes vabade töökohtade vastu võitlemise kõikehõlmavate strateegiatega. Näiteks plaanib föderaalvalitsus 2026. aasta lõpuks maapiirkondades ette valmistada kokku 5000 korterit ning investeerib linnaarengu rahastamisprogrammidesse tohutult 790 miljonit eurot. Need jõupingutused näitavad, et Nähtani biotoopides on võimalik saavutada rohkem, kui sageli ette kujutatakse [kogukondlik].

Sven Bothe näitab oma projektiga, et tahe muutuda ja õige elamispinna tunnetus maapiirkondades on eduka kooselu võti. Kui arendajad, poliitikud ja kodanikud teevad koostööd, võib iga kivi olla järjekordne samm jõuka tuleviku poole.