Põhja-Saksi liidumaa kliinikud: piirkonna administraator plaanib raha kogumist turvalise tuleviku nimel!

Põhja-Saksi liidumaa kliinikud: piirkonna administraator plaanib raha kogumist turvalise tuleviku nimel!

Põhja-Saksi liidumaa ringkond kasutab uut lähenemist tervishoiule, et kindlustada piirkonna neli kliinikut vähemalt 2027. aastani. Rahafondi eesmärk on aidata lahendada asutuste võimalikke finantsprobleeme ilma, et kliinik satuks likviidsuslõksu. LVZ teatab, et Kai Emaningi piirkonnaadministraator vastutab selle eest, et see piirkonna administraator. Piirkonnanõukogu on juba otsustanud, et sünergia kasutamiseks teevad Torgau, Delitzschi, Eilenburgi ja Oschatzi kliinikud tihedamat koostööd.

Osalus- ja ringkonnavolikogu asjade büroo juhataja Antje Vogel rõhutab, et karta ei tule mitte ainult teravaid likviidsuskitsastusi, vaid ka suuremat ebakindlust eelseisva haiglareformi tõttu.

Haiglareform ja selle väljakutsed

Saksamaa haiglate tulevikureform, millest föderaalne tervishoiuminister Karl Lauterbach välja kuulutas, seisab silmitsi suure vastupanuga ja takerdumisega. Nagu [NDR](https://www.ndr.de/ Fernsehenen/senderen/panorama3/Kliniken-in-Not-Die-Krankenhausreform-stockt-,krankenkirchereform206.html) teatab, on paljudel kliinikutel raskusi ellujäämise nimel, hoolimata märkimisväärsest rahalisest toetusest. Tegelikult kulutasid Põhja-Saksamaa omavalitsused aastatel 2019–2023 oma kodude toetamiseks ligikaudu 1,3 miljardit eurot.

Lüneburgi munitsipaalhaigla tegevdirektori sõnul ei suuda 80–95 protsenti haiglatest oma tegevuskulusid katta. Kindlasummalisel alusel arveldamine põhjustab survet ravida paljusid patsiente lühikese aja jooksul, mis on viimastel aastatel juhtude arvu vähenemise ja inflatsiooni tõttu muutunud tõeliseks dilemmaks.

Põhja-Saksimaa strateegiad

Põhja-Saksi liidumaa piirkonnanõukogu otsustas muu hulgas, et munitsipaalhaiglad peaksid tegema tihedamat koostööd ühise palgaarvestuse, ühise ettevõtte meditsiiniteenistuse ja meditsiinitehnoloogia valdkonna ühinemiste kaudu. Rahakogumismudel näeb ette, et ka linnaosa ise saab selle algatuse osaliseks ning kliinikud saavad makseprobleemide ilmnemisel üksteist toetada.

Arutelud selle mudeli lepinguliste eeskirjade üle on juba täies hoos. Need jõupingutused on eriti olulised, sest haiglareformi mõju kliinikutele on oodata kõige varem 2026. aasta teisel poolel, mis toob praeguses olukorras täiendavaid väljakutseid.

Pilk tulevikku

Nagu ajakirjas Klinikmanagement arutatud, muudab reform oluliselt haiglamaastikku. Planeeringus on kavas kasutusele võtta üleriigiline ühtne esinemisgruppide süsteem, millega määratakse 60–70 esinemisgruppi. Selle eesmärk on tõsta kvaliteedistandardeid ja muuta arstiabi sihipärasemaks – näiteks keskendudes eriravile vähemates kliinikutes ja tugevdades põhiravi maapiirkondades.

See paradigmamuutus, mis toob sisse ka reservfinantseerimise, on mõeldud struktuursete kulude arvestamiseks ja haiglate planeerimisvõime suurendamiseks. Haiglajuhtide väljakutseks saab olema oma teenuseportfelli ülevaatamine ja uute finantstingimustega arvestavate ärimudelite väljatöötamine.

Ajal, mil Saksamaal haiglavoodite arv kasvab ja samal ajal ka surve haiglatele kasvab, on ülioluline, et Põhja-Saksimaa ja teised piirkonnad reageeriksid väljakutsetele paindlikult. See on ainus viis tagada, et patsiendid saavad jätkuvalt vajalikku ravi. Kas need meetmed toovad soovitud edu, näitavad lähikuud.