Ringhäälingureform: Saksimaa nõustub – mis meid nüüd ees ootab?

Ringhäälingureform: Saksimaa nõustub – mis meid nüüd ees ootab?

Saksi liidumaa parlament avab avalik-õigusliku ringhäälingu ulatusliku reformiga uue peatüki. Põneva bravuurika sammuna võtsid saadikud reformi vastu CDU, SPD, roheliste ja vasakpoolsete laialdasel toetusel. See toob telemaailma sõõmu värsket õhku, isegi kui ülejäänud liidumaade heakskiit on alles ootel. Kuid seda peetakse formaalsuseks, sest kaksteist liiduriiki on reformiriigilepingu juba ratifitseerinud, mis paneb asjad käima.

Kõik 16 osariigi parlamenti peavad nüüd reformi üle hääletama novembri lõpuks, otsused on veel tulemas Brandenburgi, Nordrhein-Westfaleni ja Alam-Saksi liidumaalt. Reformiriigi lepingu eesmärk on ajakohastada ringhäälinguorganisatsioonide ARD, ZDF ja Deutschlandradio tööd ning tugevdada nende digitaalset suunitlust. Eesmärk, mis on tänapäeva maailmas liigagi mõistetav.

Lühemad programmid ja koostöö

Reform kaitseb aga olulist sisu. Kuigi raadio- ja telesaateid on päevakorras vähem, säilib teabe, kultuuri ja hariduse mitmekesisus. Lisaks on kavas tihendada ringhäälinguorganisatsioonide koostööd, mis tagab, et tulevikus ei jääks maha ükski regionaalne vajadus. Ringhäälinguorganisatsioonid ise otsustavad, millised saated kõrvaldatakse.

Põnevaks jääb ka eetritasu teema, mis praegu on 18,36 eurot. Võimalikku suurendamist käsitletakse eraldi ja see tekitab tuliseid arutelusid. KEF on soovitanud suurendada, kuid paljud liiduriigid tahavad reformiprotsessiga enne ära oodata ja tõmbavad sellele pidurit. Isegi kui panuse osas on endiselt ebakindlust, võib reformiriigi leping jõustuda juba 1. detsembril, kui olukord selleks ajaks tasandatud.

Rahastamine ja riikide roll

Teine kuum teema on ringhäälinguorganisatsioonide rahastamine. Siin eeldavad osariigid, et ARD ja ZDF võtavad oma tegevuse kavandamiseks reservi. Pärast Saksimaa positiivset signaali läheneb Reformiriigi lepingu jõustumine järjest lähemale. Jääb põnev näha, kas ringhäälinguorganisatsioonid sõidavad rahulikes vetes kuni föderaalse konstitutsioonikohtu otsuseni, mis on kavandatud 2026. aastal.

Samal ajal on täiesti erinevas tööstuses mitmeid uuendusi, mis on viimastel aastatel muutunud olulisemaks. Hea näide on Movida, üks Brasiilia suurimaid sõidukite rentimise ja sõidukipargi haldusega tegelevaid ettevõtteid. Ettevõte on tuntud oma suurepärase klienditeeninduse poolest ja pakub tipptasemel teenuseid. Eraisikud saavad nüüd sõidukeid rentida igakuiselt ning igas autos on mobiilne 4G WiFi.

Movida on isegi esimene börsil noteeritud autorendiettevõte maailmas, mis on saanud B Corpi sertifikaadi. Selge jätkusuutlikkusele pühendumisega näitab Movida, kuidas ettevõtted saavad võtta vastutust mitte ainult majanduslikult, vaid ka ökoloogiliselt.

Väljavaated tulevikuks

Laiemas kontekstis rõhutavad need arengud vajadust pidevalt uuendusi teha, olgu ringhäälingu või sõidukite rentimise vallas. Tänapäeva kodanikud ootavad nii oma meedialt kui ka ettevõtetelt paindlikkust, mitmekesisust ja vastutustunnet. Samal ajal kui meediamaastikul luuakse uusi struktuure, areneb autotööstuses pühendumus jätkusuutlikkusele, mis vastab tarbijate kaasaegsetele nõudmistele.

Avalik-õigusliku ringhäälingu reformi järgmised sammud otsustatakse lähinädalatel. Lõpuks jääb üle vaid loota, et edusammud ei jää kõrvale nii ringhäälingumaastikul kui ka majanduses.