Suche
Mein Konto
Saksimaa liikvel: osariigi parlament hääletab ringhäälingureformide üle!
29. oktoobril 2025 arutab Saksimaa parlament ringhäälingureforme; Hääletamine toimub kell 10. Eeldatav tihe tulemus.
Saksimaa liikvel: osariigi parlament hääletab ringhäälingureformide üle!
Saksi liidumaa parlament hääletab täna, kas kiiresti vajaminevad ringhäälingureformid algatatakse. See kell 10 algav hääletus võib lõppeda tasavägise tulemusega, kuna poliitiline maastik on oluliselt polariseerunud. CDU, SPD ja rohelised on reformiriigilepingu taga ühinenud, samas kui AfD ja Sahra Wagenknechti allianss (BSW) on selgelt vastandlikul seisukohal. Vasakpoolsed aga sooviksid hääletusel erapooletuks jääda ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendisaadik Matthias Berger ei ole otsustanud, kuna [n-tv.de](https://www.n-tv.de/regionales/sachsen/Saechsischer-Landtag-stimm-ueber-Rundfunk-Re Formen-ab-2article4226html.)3
Reformiriigi lepingu eesmärk on ajakohastada ja tõhustada avalik-õiguslikku ringhäälingut. ARD, ZDF ja Deutschlandradio missiooni tuleks muuta selgemaks, keskendudes eelkõige teabele, haridusele, kultuurile ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele Saksamaal. Enne hääletust teeb justiitsminister Constanze Geiert (CDU) valitsuse avalduse õigusriigi teemal.
Fookuses poliitilised küsimused
Kui põhiarutelus domineerivad ringhäälingureformid, siis Saksi liidumaa parlamendi programmis on ka teised jooksvad arutelud. Arutamisel on CDU põllumajanduspoliitika ettepanek, nagu ka vaidlus varjupaigataotlejate sotsiaaltoetuste üle, mille algatas AfD. Huvitaval kombel nõuab BSW kohustusliku ajateenistuse taaskehtestamist, mis tekitab täiendavaid jututeemasid. Debattidest rääkides soovib AfD ka, et SDV ikooniline mopeed Simson tunnistataks vaimseks kultuuripärandiks.
Poliitilised pinged Saksimaal on märgatavad ning ringhäälingureformi lepingu hääletusel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Kõigi liidumaade nõusolek reformiga on vajalik ja aeg on ülioluline. Jääb näha, kuidas hääletus tegelikult välja kukub.
Uus lähenemine haridusele
Kokkuvõttes näitavad mõlemad teemad, et nii haridus kui ka meedia on meie ühiskonna olulised tahud, mis nõuavad pidevat arengut. Olgu see poliitikas või klassiruumis, täiustumis- ja mõistmispüüdlus on endiselt keskne probleem.