Suche
Mein Konto
Pirna tähistab oma esimest siseruumides jõuluturgu ja alustab liitiumi kaevandamist!
Pirna avab oma esimese siseruumides toimuva jõuluturu 7. novembril, kuna liitiumi kaevandamine idapoolsetes maagimägedes edeneb.
Pirna tähistab oma esimest siseruumides jõuluturgu ja alustab liitiumi kaevandamist!
Pirnas läheb pidulikuks! Esimene siseruumides toimuv jõuluturg avatakse 7. novembril 2025 Rottwerndorfer Straße erilises kultuuriobjektis “Komplex 45”. Endise kasarmu endistes sõidukihallides rõõmustab külastajaid mitmekesine turg käsitööna valminud kunstiteoste ja maitsvate kulinaarsete pakkumistega. See uus traditsiooniline üritus tõotab külmal aastaajal väga erilist õhkkonda ja mähib linna jõulueelsesse õhkkonda.
Pidulike ettevalmistuste varjus tekitab aga diskussiooni veel üks teema: plaanitav liitiumi kaevandamine Ida-Maagimägedes. Alates 10. novembrist on huvilistel, sh elanikel, ühingutel ja ettevõtetel võimalik tutvuda keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamise dokumentidega. Kodanike seas on oodata olulist vestlust, sest juba kostub kriitilisi hääli. Altenbergi äärelinnas Zinnwaldis tehtud liitiumitootmise teostatavusuuring näitab paljulubavaid tulemusi – nii tehniliselt kui ka majanduslikult. Alates 2030. aastast kaevandatakse siin liitiumi, mis on elektrisõidukite ja muude seadmete akude võtmetooraine.
Liitiumi strateegiline tähtsus
Aga mis teeb liitiumi nii oluliseks? Tooraine on patareide valmistamiseks hädavajalik ja kuigi 74% maailma liitiumist pärineb Austraaliast ja Tšiilist, sõltub Euroopa peaaegu täielikult impordist. Zinnwald Lithium GmbH kirjeldab kavandatavat kaevandamist kui jätkusuutlikku ja madala riskitasemega kaevandamist, kuid Bärensteini kodanikualgatus väljendab muret võimalike keskkonnakahjude ja projekti mahu pärast. Arenduskuludeks hinnatakse umbes miljard eurot ning projekti peetakse Euroopa suuruselt kolmandaks liitiumiprojektiks.
Kuni 18 000 tonni akukvaliteediga liitiumhüdroksiidi tootmismahuga aastas võiks kaevandus pakkuda akusid umbes 800 000 elektrisõidukile. Plaanis on pinnasõbralik kaevandamine umbes 100–400 meetri sügavusele. Tootmisrajatise toiteallikaks on taastuvenergia, mis peaks projekti ökoloogilisele jätkusuutlikkusele kaasa aitama.
Ökoloogilised väljakutsed
Siiski on näha, kuidas kohalikud elanikud projekti reageerivad. Mure tööstusasustusest põhjustatud keskkonnakahju pärast ei ole põhjendamatu. Liitiumi kaevandamise meetod on energiamahukas ja selle töötlemiseks kasutatavate keemiliste protsesside tulemusena tekib palju jäätmeid, mis ei ole ökoloogilise jalajälje jaoks eriti hea. Arutelu liitiumi kaevandamise eeliste ja puuduste üle on avatud ja jätkub kindlasti veel mõnda aega.
Üks on kindel: Pirna sündmused ja Ida-Maagimägede arengud on omavahel tihedalt seotud. Pühad algavad siis, kui energia salvestamise ja elektromobiilsuse tulevikuplaanid muutuvad konkreetseks. Olgem üllatunud, nähes, kuidas olukord edasi areneb.
Lisateabe saamiseks liitiumi kaevandamise tausta ja eelseisvate testide kohta lugege lähemalt aadressilt Saksi, elanike kriitika kohta MDR ja globaalne kontekst Wiley.