Metsatulekahjud Ida-Saksamaal: päästeteenistused võitlevad leekidega!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Päästeteenistused võitlevad metsatulekahjudega Saksimaal ja Tüüringis, samal ajal kui katastroof on välja kuulutatud. Abi ja vihm silmapiiril.

Einsatzkräfte bekämpfen Waldbrände in Sachsen und Thüringen, während der Katastrophenfall ausgerufen wurde. Hilfe und Regen in Sicht.
Päästeteenistused võitlevad metsatulekahjudega Saksimaal ja Tüüringis, samal ajal kui katastroof on välja kuulutatud. Abi ja vihm silmapiiril.

Metsatulekahjud Ida-Saksamaal: päästeteenistused võitlevad leekidega!

Praegu on Ida-Saksamaal kõrgendatud valmisolek: sajad päästeteenistused võitlevad arvukate metsatulekahjudega, eriti Tüüringis ning Saksimaa ja Brandenburgi vahelisel piirialal. Vastavalt teabele Watson Välja kuulutati katastroof, kuna Tüüringis Saalfelder Höhe põleng ei ole ikka veel kontrolli alla saadud ja juba on põlenud umbes 250 hektarit metsa. Veevarustus on muutumas mitmel pool hädaabiteenistustele väljakutseks, samas kui muldkehadega seotud tulekahjud mõjutavad raudteeliiklust.

Kustutustöid toetab praegu üle 700 tuletõrjuja, päästeteenistused on saanud föderaalpolitsei toetust 100 lähenemisega 180 000 liitri kustutusveega, teatab päevauudised. Kuid kõigist pingutustest hoolimata on olukord endiselt pingeline. Tuul liigub Brandenburgi poole ja tuletõrje on siin valvel. Operatsioon on eriti keerukas võimaliku laskemoona tõttu maas, mis muudab töö veelgi keerulisemaks.

Tulekahjude üldine olukord ja ulatus

Senise metsatulekahjude arvestuses on kogu 2023. aastaks registreeritud aasta varasemaga võrreldes vähenemine 1059 tulekahjuni. Sellegipoolest on 1240 hektari suurune kahjustatud ala üle pikaajalise keskmise Föderaalne Keskkonnaagentuur teatatud. Suurem osa tulekahjudest registreeriti Brandenburgis, kus leekides oli muljetavaldav 765,2 hektarit.

Vaadates tulevikku ja võimalikke lahendusi

Esmaspäeva ja teisipäeva ilmateade näitab vihma lootust, mis võib aidata päästeteenistustel tulekahjusid ohjeldada. Samas tuuakse välja ka varasemate aastate ohte, mille kohaselt on ligi 40 protsendis metsatulekahjudes peapõhjuseks inimtegevus, nagu süütamine ja ettevaatamatus. Tulevikus keskendutakse intensiivsemale ennetustööle, eelkõige ohustatud okaspuu monokultuuride muutmisel stabiilsemateks segametsadeks, et varustada metsa paremini lähiaastate temperatuuritõusu ja veepuuduse vastu.

Praegune metsatulekahjude olukord on osutunud kiireloomuliseks probleemiks, mis mitte ainult ei koorma päästjaid, vaid toob esile ka tõsised väljakutsed, millega meie metsad tulevikus silmitsi seisavad.