Naised ja rahu: kuidas soolised väljavaated kujundavad dialoogi

Naised ja rahu: kuidas soolised väljavaated kujundavad dialoogi

Königstraße 42, 23560 Lübeck, Deutschland - 11. juunil 2025 kell 7:15 toimub Simone Wisotzki loeng Lübecki IMGWF/ZKFLi loengusaalis, mis käsitleb küsimust, miks tuleb arutada soo ja õiglust soolisest vaatenurgast. See sündmus on osa Studium Generale pealkirjaga "Teoorias rahu? Filosoofia ja teaduse perspektiivid" ning selle on teinud prof dr Christina Schües, prof dr Cornelius Borck, prof dr dr Christoph Rehmann-Sutter ja dr Birgit Stambberger. Sissepääs on tasuta ja registreerimist pole vaja. Lisaks pakutakse kõigi valdkondade õpilastele valimiste teemana kaasnevat seminari. Teemade sügavust rõhutab ka sündmuste sarja raames edasiste loengute teade.

See sari käsitleb rahu ja julgeoleku erinevaid aspekte, näiteks rahu tingimusi, rahu ja julgeoleku suhet, rahu teooriat võimaldamatutel aegadel ja küsimusega, kuidas rahu kujundada. Kindlasti on Julia Viebachi loeng 25. juunil 2025, mis käsitleb Rwanda postkoloniaalseid vaatenurki.

feministlikud vaatenurgad rahu

Arutelu rahu üle soolisest vaatenurgast pole uus, kuid see on üha enam asjakohane. Rahvusvahelise Rahu- ja vabaduse Liiga endine peasekretär Barbara Lochbihler (IFFF/WILPF) rõhutab naiste organisatsioonide tähtsust ja näitab tema rolli maailma saavutamisel ilma relvade ja sõjata. IFFF/WILPF on vanim naiste rahuorganisatsioon, millel on ÜRO -s konsultandi staatus ja on mänginud olulist rolli rahu -poliitilises arutelus, eriti pärast neljanda maailma naiste konverentsi Pekingis 1995. aastal. Lochbihler nõuab naisi suuremat kaalumist rahuprotsessides, kuna neid peetakse sageli ainult ohvriks.

Feministliku rahupoliitika keskne element on kõigi inimeste õigluse ja võrdsuse nõudmine, sõltumata soost, päritolust või sotsiaalsest staatusest. Feministlik rahupoliitika analüüsib võimustruktuure ja tegeleb inimõigustepõhise lähenemisviisiga vaesuse, konfliktide ja ülemaailmsete ebaõigluse vastu võitlemiseks. Võrdõiguslikkuse ja rahu asjakohasus on endiselt hädavajalik, kuna ÜRO resolutsioonis 1325 näitab "naisi, rahu ja turvalisust", kes soovib luua naisi rahus aktiivsete näitlejatena.

praegused väljakutsed ja algatused

Vaatamata olemasolevatele edusammudele on naiste kaasamine rahuläbirääkimistesse endiselt üks suurimaid väljakutseid. Naised on Süüria rahukõnelustel eriti alaesindatud. Selles kontekstis toetab Rootsi algatusi naiste osaluse tugevdamiseks rahuprotsessides. Ka Euroopa Liidus rakendatakse resolutsiooni 1325 rakendamist mitmesuguste resolutsioonide ja tegevuskavadega ning see on pühendunud naistevastase vägivalla vastu võitlemisele.

Šveitsis täheldatakse Istanbuli konventsiooni ja ÜRO õiguste konventsiooni (CEDAW) rakendamist. Kuid on ka lünki, eriti soolise vägivalla eest kaitsmisel. Valitsusväliste organisatsioonide koordinatsioonipost Pekingiga tegeleb aktiivselt nende teemadega ja osutab vajadusele diskrimineerivate ja meetmete lisamiseks, et täita tänapäevaseid väljakutseid. 2030. aasta päevakorra kontekstis rõhutatakse eriti säästva arengu eesmärkide rakendamist, kusjuures 5 eesmärk on hästi pühendatud võrdsusele ja 16. eesmärk on pühendatud rahule.

Üldiselt on soolise perspektiivide kombinatsioon rahu ja julgeoleku aruteluga hädavajalik, et vähendada struktuurilisi tõkkeid ja luua tingimused positiivse rahu jaoks, milles õiglus ja võrdsus on esiplaanil.