Populaarne Gera pood glüXfühl” suletakse – mis on põhjused?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Dunja Franke ja Katja Fuhrmann sulgevad Geras kaupluse “glüXfühl”. Keskmes on majandusprobleemid ja murrangud jaekaubanduses.

Dunja Franke und Katja Fuhrmann schließen ihren Laden „glüXgefühl“ in Gera. Wirtschaftsprobleme und Umbrüche im Einzelhandel stehen im Fokus.
Dunja Franke ja Katja Fuhrmann sulgevad Geras kaupluse “glüXfühl”. Keskmes on majandusprobleemid ja murrangud jaekaubanduses.

Populaarne Gera pood glüXfühl” suletakse – mis on põhjused?

Tänaseks on kurb kindlus: populaarne pood “glüXfühl” Geras Heinrich-Heine-Straßel on oma uksed sulgenud. Ametlik sulgemine toimus 28. mail. Selle poe taga tegutsevad ettevõtjad Dunja Franke ja Katja Fuhrmann pidid “majandusliku vajaduse tõttu” hädapidurit tõmbama. Selgub, et Gerat peetakse väljakutseid pakkuvaks turuks, kus paljud jaemüüjad võitlevad oma ellujäämise eest. Kaks naist proovisid erinevaid müügistrateegiaid, sealhulgas turgudel käimist, kuid ei saavutanud soovitud edu. Nende tootevalik ulatus teedest ja eeterlikest õlidest smuutide ja töötubadeni. Viimane töötuba toimub 26. juunil.

Mida tähendab sulgemine mõjutatud ettevõtjate tulevikule? Katja Fuhrmann kavatseb kolida Triptisse, Dunja Franke aga soovib juulis avada Geras Kantstrassel oma uue poe “Dein Raum”. Õnneliku keerdkäiguna on nad otsustanud asuda treeneritööle vabakutselistena. Sellest hoolimata ähvardab neid rahaline surve, sest nad on kohustatud tühjaks jäänud poe eest veel kolm aastat üüri maksma.

Kriis jaekaubanduses

GlüXfühli sulgemine on osa suuremast probleemist: paljud Tüüringi jaemüügiettevõtted on tohutu surve all. Andreas Schubert, DIE LINKE majanduspoliitika eestkõneleja Tüüringi liidumaa parlamendis, kirjeldas dramaatilist olukorda. Ta rõhutab, et iga päev ilma rahalise abita suurendab pankrotiohtu. "Statsionaarsete jaemüügisektorit ja selle töötajaid tuleb kiiresti toetada," ütles Schubert. Väljakutsed on tohutud, eriti koroonapandeemia tõttu, mis on paljude ettevõtete olukorra veelgi hullemaks muutnud.

VASAK-poliitik Lena Güngör rõhutab samuti jaekaubanduse rolli olulise tööandjana. Ta nõuab, et üürileandjad jagaksid kriisiga kaasnevaid kulusid ja et riigiabi peab ettevõtetele kiiresti kasu tooma. Võimalik lahendus võiks olla üleriigiline imagokampaania kohalikelt tarnijatelt ostmiseks.

Väljakutsed ja võimalused

Olukord jaekaubanduses on tihedalt seotud viimaste aastate arengutega. Föderaalse ehitus-, linna- ja ruumiuuringute instituudi (BBSR) aruande kohaselt näitavad statsionaarsete jaemüügi praegused müüginumbrid kasumit, ehkki pandeemiaeelsest tasemest madalamal. See pole juhus, sest olukord linnakeskustes on muutunud internetikaubanduse, energiakriisi ja muude tegurite mõjul. Vaatamata kasvavale vakantsusmäärale kesksetes asukohtades, on võimalusi linnakeskuste atraktiivsuse suurendamiseks. See hõlmab ostuvõimalusi, söögikohti ja puhtust.

Jätkusuutlikkuse säilitamiseks on vaja uuenduslikke kasutuskontseptsioone. Linnakeskuste väärtustamist kohtumis- ja tarbimiskohtadena nähakse üliolulise võimalusena. Väikeettevõtted ja statsionaarsed jaemüüjad tuleb lõpuks uuesti fookusesse tuua, et kriisist ilma struktuuriliste katkestusteta üle saada.

Väljakutsed on suured, kuid poliitikute, jaemüüjate ja kodanike ühisel jõupingutusel leitakse ehk väljapääs. Teekond Gerast ettevõtjate uutesse sihtkohtadesse ei ole veel lõppenud ning väikese õnne korral naaseb glüX-i tunne peagi uuel kujul.

Lisateavet jaemüügi- ja tugivõimaluste kohta leiate aadressilt Tüüringi 24, VASAK Gera ja BBSR.