Erfurti aare: ilmus neli uut gooti meistriteost!

Erfurti aare: ilmus neli uut gooti meistriteost!

Erfurtis on uudised, mis rikastavad ajalookirjutust! Veel neli tükki 25 aastat tagasi avastatud kuulsast juudi aardelaidust on ühe eraisiku koju sattunud. Need on peened gooti stiilis rõivaklambrid, mis on valmistatud konksude ja aasadena ning avaldavad muljet oma kunstipäraselt kujundatud liitmikega. Need leiud ei ole lihtsalt ainulaadsed esemed, vaid muudavad nähtavamaks ka Erfurti juudi kogukonna pärandi, mille kadumisel olid 21. märtsil 1349 toimunud vägivaldse tagakiusamise ajal dramaatilised tagajärjed. Herder teatab, et rõivaklambritele võib määrata 3 kilogrammi, mille algne kogus on leitud.

Erfurti juudi aare, mis sisaldab 3142 hõbemünti, 14 hõbekangi ja üle 700 gooti kullassepakunsti üksiku tüki, on ainulaadne kultuuripärand, mis peideti katkuepideemia ajal. Praeguse teabe kohaselt lisati aare 2023. aasta septembris UNESCO maailmapärandi nimekirja, mis rõhutab selle avastuse tohutut tähtsust Wikipedia.

Kultuurikontekst ja tähendus

Erfurti aarded on kultuuriliselt olulise tähtsusega, kuna need mitte ainult ei dokumenteeri tolleaegse juudi kogukonna majanduslikku seisundit, vaid pakuvad ka ülevaadet keskaja igapäevaelust ja käsitööst. Riigimälestiste säilitus- ja arheoloogiaameti president dr Sven Ostritz rõhutab selliste tunnistuste tähtsust, sest need annavad ülevaate keskaegsest juudi elust Erfurtis ja illustreerivad selle kogukonna panust linnakultuuri. Uued leiud on teretulnud täiendus [Herderi] juba avastatud väärtustele (https://www.herder.de/wbg-magazine/aktuelles/2025/vier-weitere-stuecke-aus-dem-mediealterlich-juedischen-schatzfund-von-erfurt-aufgaucht/).

Aare kuulus algselt juudi pangaametnikule Kalman von Wiehele, kes, nagu ajalugu näitab, ei kaotanud juutide tagakiusamise vägivaldses segaduses mitte ainult väärisesemeid, vaid lõpuks ka elu. Aare peitmine katkupogromi ajal peegeldab tolleaegseid kohutavaid olusid Wikipedia.

Erfurt kui ajaloost läbi imbunud paik

Erfurti vana sünagoog ja Mikveh on olulised juudi ajaloo ja kultuuri paigad, mis on suures osas säilitanud algse ehitusstruktuuri. Rituaalne vann Mikve ja vana sünagoog ei näita mitte ainult juudi kogukonna traditsioone, vaid ka kohanemist kohalike ehitustraditsioonidega UNESCO. Need 12.–14. sajandi kaunitarid kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja vastavalt nende ajaloolisele tähtsusele.

Juudi aarde avastamine ei esinda mitte ainult käänulist tagakiusamise ajalugu, vaid on ka märk ellujäämise tugevusest ja sellest ajast säilinud kultuurilisest rikkusest. Juudi kontekstist pärinevad leiud on haruldased ja seetõttu on Erfurti avastused teaduse ja hariduse jaoks mõõtmatu väärtusega. Uued rõivaklambrid ei ole lihtsalt ehted, vaid killuke ajalugu, mis ärgitab mõtlema ja hoiab sidet minevikuga. Eks ole näha, kuidas neid leide edasi uuritakse ja mis lugusid need jutustavad.