Gotha seisab silmitsi finantskriisiga: ees ootab rekordiline eelarve ja kõrge ringkonnamaks!
Gotha linnaosa 2025. aasta eelarveprojekt on esitatud, kuid kasvavad kulutused ja puudujäägid tekitavad ebakindlust.

Gotha seisab silmitsi finantskriisiga: ees ootab rekordiline eelarve ja kõrge ringkonnamaks!
Gotha linnaosa on sisenemas 2025. aasta viimasesse kvartalisse ligi 272 miljoni euro suuruse rekordilise eelarvega ning debatid finantside üle on juba täies hoos. Linnaosahaldur Onno Eckert esitles linnaosa volikogule eelarveprojekti ja andis mõista, et üha suurenevad kulud, eriti sotsiaalvaldkonnas ja personalile, on tõsine koormus. See 155 miljoni euro suurune kulude kasv tuleb kompenseerida vastavate tuludega.
Paraku on riigi rahalise toetuse väljavaated üsna nukrad. Riigivalitsuse uute eelarvekavade kohaselt ei ole linnaosade eraldiste suurendamist peaaegu ette näha, mis teeb olukorra veelgi hullemaks. Samuti kärbitakse kohalikku riigi rahalist võrdsustamist, eriti sotsiaalkulutuste peamiste eraldiste osas. See tekitab omavalitsustes rahutusi, sest selgusetus osariigi valitsuse või föderaalvalitsuse võlapaketi võimaliku hüvitamise osas ripub edasise finantsplaneerimise kohal nagu Damoklese mõõk.
Piirkonnamaksu tõstmine väljakutsena
Linnaosal ei jää muud üle, kui võtta kasutusele drastilisi meetmeid. Planeeritud on linnaosamaksu tõus ligi seitsme miljoni euro võrra, mis vastab 2,46 protsendipunktilisele tõusule. Võrreldes riigi keskmisega peetakse seda “humaanseks”. Gotha linnapea Knut Kreuch väljendas aga mõistmatust selle tõusu mõju suhtes, eriti arvestades ligi 60 miljoni euro suurust sularahajääki. Ta teatas meetmetele vastuseisust ja hoiatas rahaliste tagajärgede eest Gotha linnale, mida võib mõjutada umbes 1,5 miljoni euro suurune tulude puudujääk. Seda pinget kohalikus eelarves süvendab veelgi halduseelarve ligikaudu kaheksa miljoni euro suurune puudujääk, mis on tingitud suurenenud sotsiaalkuludest.
Esimene kriitika linnaosavalitsuse plaanide kohta on juba kõlanud. Esimesed omavalitsused, nagu Georgenthal ja Waltershausen, väljendavad muret ja räägivad pingelisest eelarveolukorrast. Waltershausen rõhutab, et tasakaalustatud topelteelarve aastateks 2026/27 on võimalik ainult tohutu säästmisega. Hörseli omavalitsus ootab ka eelarveauku, mis on tingitud kõrgemast maksust ja põhieraldiste vähenemisest.
Väljavaade ja väljakutsed
Rahastamisprobleem pole sugugi üksikjuhtum. Saksamaal on 294-st ringkonnast umbes 240 võlgu või ülevõlakoormust ning Saksamaa rajooniliit hindab üleriigiliseks puudujäägiks umbes 20 miljardit eurot. Selline olukord on murettekitav kõikidele linnaosadele, sest nad sõltuvad linnade ja omavalitsuste maksutuludest. Majandusarengust saadava tulu puudumine toob kaasa madalamad linnaosamaksud ja lisakoormust omavalitsuste eelarvetele.
Ringkonnaadministraator Eckert jääb siiski optimistlikuks. Ta loodab, et olemasolevat puudujääki saab vähendada riigi topelteelarvest laekuvate vahenditega. Seda tuleb aga veel näha, kuna omavalitsused kannatavad jätkuvalt rahaliste piirangute all ja omavalitsus on ohus. Novembris esitatavad linnaosakogu liikmete muudatusettepanekud on mõeldud rahalise olukorra parandamiseks enne, kui detsembri keskel tehakse otsus 2026. aasta eelarve kohta.
Olukord on jätkuvalt pingeline ja kaalul on palju. Vastutus jätkusuutliku finantspoliitika eest tuleb järgmistel nädalatel ja kuudel rohkem tähelepanu pöörata.