Rahaline häda! Tüüringi omavalitsused nõuavad kiiresti rohkem toetust!

Rahaline häda! Tüüringi omavalitsused nõuavad kiiresti rohkem toetust!

Tüüringis pulbitseb praegu vallakassa. Linnad ja omavalitsused seisavad silmitsi suurte rahaliste väljakutsetega, mida on raske ignoreerida. Tüüringi omavalitsused teatavad väga ebakindlast rahalisest olukorrast. See on ajendanud valitsusliitu planeerima 2025/2026 planeeritud topelteelarvesse raha juurde. Siiski on endiselt ebakindlus, mida see täpselt kaasa toob. MDR teatab, et CDU eelarveekspert Ulrike Jary nõuab omavalitsuste finantstasastamise (KFA) parandamist. KFA tagab rahaliste vahendite õiglase jaotuse riigi ja omavalitsuste vahel, et need jääksid tegutsemisvõimeliseks.

Lähtepositsioon pole roosiline: omavalitsused vajavad 2026. aastal suurenevate personali-, sotsiaaltoetuste ja kohaliku ühistranspordi kulude katmiseks ligi 280 miljonit eurot juurde. Piirkonnanõukogu president Christian Herrgott hoiatab tungivalt sellest tulenevate rahaliste kitsaskohtade eest. Omavalitsused on hädas ka kaubandusmaksu laekumise vähenemisega, mis ei tee olukorda sugugi lihtsamaks.

Kasvav probleem

Tüüringi valitsuse jõupingutused ei saanud tulla piisavalt õigeaegselt. Omavalitsuste ja linnade liidu president Steffen Kania kritiseerib praegust KFA eelnõu ja nimetab seda ebaküpseks, eriti mis puudutab kavandatavat toetuste kärpimist väiksematele omavalitsustele ja Ukraina pagulaste hooldamisele. Siin saab selgeks vajadus suurendada jõuliselt eraldisi omavalitsustele topelteelarvega mujal, et väljakutsetele adekvaatselt vastata.

Mida saaksid omavalitsused selles pingelises olukorras lahustina kasutada? Finantseksperdid Alexander Kästner ja Janine Merz SPD-st on optimistlikud ja loodavad sügisest maksukalkulatsiooni, mis võib anda omavalitsustele rohkem rahalist mänguruumi. Sellest hoolimata on raskused eelarvevahendite ümberjaotamisel endiselt peamiseks takistuseks, mida ei saa tähelepanuta jätta.

Pilk edasi

Praeguste analüüside järgi on linnaosadele kahju 145 miljonit eurot, kuigi võimalust linnaosamaksu kaudu omavalitsustelt raha saada peetakse praktiliselt võimatuks. Seetõttu ei nõuta omavalitsustelt mitte ainult realistlikku planeerimist, vaid ka loomingulist mõtlemist, et rahahädast välja tulla.

Nende tõsiste finantsarutelude keskel, mis võivad kujundada paljude kogukondade tulevikku, jääb lootus konstruktiivsetele lahendustele. Lähikuud on määrava tähtsusega selgitamaks, kui kaugele plaanitava rahalise toetusega tegelikult minna saab ja kas omavalitsused suudavad peagi stabiilsele alusele tagasi saada.