Hädaolukorraks valmistumine: kas oleme Saksamaal sõjaks valmis?

Hädaolukorraks valmistumine: kas oleme Saksamaal sõjaks valmis?

Ajal, mil geopoliitiline olukord on pingeline, valmistub Saksamaal üha rohkem inimesi võimalikeks kriisideks. Kölnis on seda trendi näha punkrite ehitamise ja laskeoskuste õppimise näol. Vastavalt aruandele Peegel Eriti nooremad inimesed esitavad endale küsimuse: "Mis siis, kui sõda on kohe nurga taga?"

Ebakindluse kasvades, eriti Venemaa ähvarduste tõttu, kasvab ka hirm võimaliku sõja ees. Need hirmud sunnivad paljusid oma keldritesse või isegi punkritesse varjualuseid rajama. Samas on rühmitusi, kes on pühendunud lasketreeningutele ja soovivad oma enesekaitseoskusi täiendada. Neid arenguid võib täheldada mitte ainult Kölnis, vaid ka teistes Saksamaa linnades.

Ettevalmistus tundmatuks

Oma kodu nähakse kriisiolukordades üha enam pelgupaigana. Eksperdid soovitavad valmistuda: alati peab käepärast olema hädaabiseljakott, mis koosneb olulistest dokumentidest, ravimitest ja toidust. Paljud 🏠 Kölni elanikud on sellest teadlikud ja hakkavad hädaolukorraks valmisolekuks põhivarustust koguma. Üha kindlamaks muutub arusaam, et ka lihtsad asjad nagu vändaraadio või sularahatagavara võivad olla olulised. Valju Ettevaatusabinõu nimekiri Samuti on soovitatav mõista paremini hoiatussignaale, nagu NINA rakendus või sireenid.

Lisaks rõhutab kodanikukaitse ja katastroofiriski vähendamise föderaalne amet (BBK), et igaüks peaks ise tagama oma kaitse. Kohustused on selgelt jaotatud: osariigid vastutavad katastroofide ohjamise eest, samas kui föderaalvalitsus vastutab tsiviilelanikkonna kaitsmise eest sõja korral. Julgeolekustrateegiate valguses on ka selge, et Bundeswehr ei ole praegu sõjalisteks ohtudeks optimaalselt valmis. Deutschlandfunk teatab, et föderaalkaitseminister Boris Pistorius nõuab, et Saksamaa oleks järgmise viie aasta jooksul sõjaks valmis.

Avaliku turvalisuse roll

Teine keskne probleem on toimivate sireenide puudumine, mida on varem süstemaatiliselt demonteeritud. Berliinis on praegu kasutusvalmis vaid umbes pooled vajalikest sireenidest. BBK rõhutab, et kodanikukaitsemeetmed on pikka aega unarusse jäänud ning kavandamisel on riiklik varjupaiga kontseptsioon era- ja avalikes piirkondades asuvate varjupaikade edendamiseks. Kunagi seenena kerkinud punkrid suleti 2007. aastal. Praegu kontrollib BBK nende seisukorda ja kutsub kodanikke üles looma oma kaitsevõimalusi näiteks keldritesse või maa-alustesse parklates.

Kokkuvõttes on märgid märkimisväärsed: vajadus valmistuda võimalikeks kriisistsenaariumideks muutub üha pakilisemaks. Kölni elanikud näitavad üles kasvavat teadlikkust oma ohutusest ja rakendavad strateegiaid, mida saab õppida. Eksperdid soovitavad mitte ainult riideid ja toitu hoiustada, vaid läbida ka esmaabikursused, et saaksid hädaolukorras optimaalselt reageerida.

Aeglaselt, kuid kindlalt saab selgeks: tsiviilelanikkonnalt nõutakse oma julgeoleku tõsiselt võtmist, sest keegi ei saa täna kindlalt öelda, mis homne päev toob.