75 aastat Euroopa Nõukogust: demokraatia ja inimõiguste aastapäeva konverents

75 aastat Euroopa Nõukogust: demokraatia ja inimõiguste aastapäeva konverents

Tänapäeval avatakse Euroopa südames väga otsustav peatükk. 5. mail 1949 asutatud Euroopa Nõukogu on aastate jooksul andnud olulise panuse inimõiguste kaitsesse, demokraatia ja õigusriigi edendamisse. 25. juunil 2025 kirjutati Ukraina ja Euroopa Nõukogu vahel Strasbourgis alla kahepoolsele lepingule “Ukrainavastase agressioonikuritegude eritribunal”. Selle tribunali eesmärk on panna Venemaa juhtkond vastutama Ukraina-vastase agressioonisõja eest, mis rikub rahvusvahelist õigust. See on järjekordne samm rahvusvahelise õiguskaitse tugevdamise ja inimõiguste rikkumiste vastu jõulisema võitluse suunas. Nagu Tagesschau teatab, asub uus erikohus Haagis.

Mida see tribunal endast täpsemalt kujutab? Eritribunal hakkab mängima keskset rolli sõjakuritegude käsitlemisel. See pakub alternatiivi kolmele olemasolevale võimalusele: Ukraina riiklikud kriminaalkohtud, Rahvusvaheline Kriminaalkohus ja teiste riikide kohtud. Tribunali loov leping täidab õiguslünga, mis oli varem agressioonikuritegude menetlemisel. Ajal, mil Venemaa eirab oma rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi, muutub see tribunal veelgi aktuaalsemaks.

Tähtis juubelisündmus

Tänavu tähistatakse Euroopa Nõukogu ajaloos järjekordset verstaposti: Saksamaal võib tagasi vaadata 75 aastat liikmestaatust. Seekordne aastapäeva tähistamine toimus 8. juulil 2025 Berliini välisministeeriumis ja tõi kokku üle 400 osaleja erinevatest piirkondadest, kes vahetasid mõtteid Ukraina toetamise, demokraatlikele struktuuridele avaldatava surve ja Euroopa Nõukogu väljakutsete üle. See konverents korraldati koostöös Föderaalse Välisministeeriumi ja Euroopa Liikumise Saksamaa e.V.

Loomulikult ei ole Euroopa Nõukogu uudistes ainult oma organisatsiooniliste saavutuste tõttu. Üle 200 konventsiooni ja protokolli, sealhulgas kuulus Euroopa inimõiguste konventsioon (ECHR) ja Istanbuli konventsioon, on tema töö verstapostid. Nagu Inimõiguste Instituut rõhutab, kaitsevad need vahendid enam kui 700 miljoni inimese õigusi 46 liikmesriigis.

Euroopa Nõukogu väljakutsed

Venemaa väljasaatmine organisatsioonist pärast rünnakut Ukraina vastu on seadnud ohtu Euroopa Nõukogu stabiilsuse. Sellest väljajätmisest tingitud rahastamisprobleemid raskendavad sõltumatut inimõiguste järelevalvet, mis ei saa kuidagi olla kooskõlas inimõigustega. Euroopa Nõukogu ees seisvad väljakutsed on mitmekesised. Poliitilised üleskutsed lahkuda Euroopa inimõiguste konventsioonist on mõnes liikmesriigis valjemaks läinud, seades ohtu õigusriigi põhimõtte.

Nüüd on oluline, et Euroopa Nõukogu jätkaks tegutsemist inimõiguste kaitse liikumapaneva jõuna ning tegeleks kiiresti tehisintellekti ja keskkonna küsimustega. Sellised algatused nagu fakultatiivprotokoll õiguse kohta puhtale, tervislikule ja säästvale keskkonnale on lähtepunktis ja vajavad kõigi liikmesriikide toetust.

Ajal, mil demokraatia ja inimõigused on kogu maailmas surve all, on Euroopa Nõukogu liikmesriikidel täita võtmeroll. Saab näha, kas Euroopa Nõukogu sellele väljakutsele vastu tuleb ja milline on uue erikohtu mõju rahvusvahelisele õiguslikule olukorrale. Selge on aga see, et Euroopa Nõukogu sammud on kaugeleulatuvad ning avaldavad märkimisväärset mõju Euroopa olevikule ja tulevikule.