Berliin tähistab sõltumatute kinode 10. aastapäeva: kultuur linna südames!

Berliin tähistab sõltumatute kinode 10. aastapäeva: kultuur linna südames!

Berliini kinomaastik õitseb – seda näitavad viimased arengud sõltumatutes art house kinodes. Viimase kümne aasta jooksul on keset linna väljakujunenud sellised kinod nagu Il Kino, Wolf ja Kino Zukunft. Need kinod ei paku mitte ainult platvormi art house-filmidele ja filmiklassikale, vaid võitlevad ka digiajastu väljakutsete ning filmide õiguste ja käitamise kohati tohutute kuludega. Carla Molino, Verena von Stackelberg ja Sven Loose on nende kinode taga pühendunud mõtted ja annavad teada oma kogemustest muutuval kinoturul. Vastavalt taz Kõik operaatorid on välja töötanud oma kontseptsiooni ega näe end üksteisega otseses konkureerivas. Pigem täiendavad need üksteist ja vastavad pakkumised teevad neist Berliini kultuurimaastiku väärtusliku osa.

Seda koosolemist peegeldab ka Verena von Stackelbergi Cineville’i liikmeskond, mis Hollandi eeskujudest inspireerituna julgustab kinokülastusi. Sageli on tegemist eriliste filmisarjade ja sündmustega, mis toimuvad arthouse kinode raames. Sven Loose rõhutab individuaalse programmeerimise olulisust ja vajadust vastata publiku soovidele. Lisaks annab kasvav entusiasm klassikaliste filmide vastu selgeks, et jagatud elamusi kinos hinnatakse. Valju Deutschlandfunki kultuur Iseäranis noorem osa publikust näitab üles kasvavat huvi vargsi seansside ja filmiklassika vastu.

Kino läbi aegade

Saksa kinodes on praegu keeruline aeg. Kui huvi arthouse kinode vastu kasvas eelmisel aastal üle 3%, siis suuremate kinokettide piletimüük väheneb. See on ilmne tööstuses, mis on endiselt hädas koroonapandeemia järelmõjudega Statistika -Uuring kinnitas. 2024. aastal registreeriti vaid ligikaudu 90,1 miljonit kinokülastust, mis on üle viie miljoni vähem kui eelmisel aastal. Siiski õitsevad iseseisvamad kinod, mida iseloomustab nende ainulaadne õhkkond ja loominguline programmivalik.

Väljakutseid ei tohiks alahinnata. Olgu tegemist renoveerimistööde rahastamisega või rendihindade tagamisega Berliinis – operaatorid peavad välja pakkuma uuenduslikke lahendusi. Näiteks Carla Molino kasutab kinoprogrammi hinnast saadavaid boonuseid taristuprojektide rahastamiseks. Mure nende kultuuripaikade pikaajalise säilimise pärast on rohkem kui kunagi varem, eriti linnapiirkondades. Sven Loose avaldab kartust, et üürihinnad võivad lähiaastatel muutuda jätkusuutmatuks.

Kinod kui kogukonna kohad

Kinod ei ole lihtsalt lihtsad kohad filmide näitamiseks, need on olulised sotsiaalsed levialad. Siin me naerame, nutame ja arutame koos. See muudab kinoelamuse paljude jaoks asendamatuks. Vaatamata voogedastusteenustele on kinoskäimine jäänud sensuaalseks rituaaliks, mille keskmes on kogukondlik atmosfäär ja lugude vahetu kogemine. See kajastub ka selliste filmide nagu “Barbie” ja “Oppenheimer” rahalises edus, mis näitavad, et nooremad põlvkonnad on kino taasavastamas.

Üldiselt on Saksamaa kinomaailm endiselt mitmekesine ja elav, isegi kui esineb selliseid probleeme nagu kindla tasumääraga abonemendikinokett, mis võib viia sõltumatute kinooperaatorite ebasoodsasse olukorda. On selge, et kunstikinode ürituste formaadid ja kultuuriline pühendumus on jätkuvalt olulised.