Berliinis Poola ohvrite esimese monumendi inauguratsioon!
Berliinis Poola ohvrite esimese monumendi inauguratsioon!
Berlin, Deutschland - 16. juunil 2025 avati Saksamaa rünnaku ohvritele teise maailmasõja ajal Berliinis oluline monument. Seda tegu ei peaks mitte ainult ohvrid meeles pidama, vaid ka sammuna Saksamaa ja Poola vahelisele lähenemisele. Avamine toimus endise Krolli ooperi kohas, mis lammutati 1957. aastal. Sellel tseremoonial olid kohal Saksamaa kultuuriminister Wolfram Weimer ja Poola saatkonna esindaja. Kohal oli ka Heiko Maas, endine välisminister ja Saksamaa Poola Instituudi president.
Saksa Wehrmachti rünnak Poolas algas 1. septembril 1939, kui Adolf Hitler välja kuulutas. Praeguseks on kahe riigi suhete vahelised suhted majanduslikult ja poliitiliselt koormatud selle kohutava konflikti tagajärgedega. Berliini monument on aga vaid esialgne meede; Juba kavandatakse alalist mälestust ja Saksamaa-polima maja. 2020. aastal käskis Saksamaa Bundestag föderaalvalitsusel luua mälestusmärgi Poola ohvrite mälestuse säilitamiseks ja rahvaste ajaloo ajaloo ümber kujundamiseks.
Rõhutatud ajaloopoliitika
Kuid mitte ainult meeldetuletused on olulised. Tasumise nõuete küsimust rõhutavad tugevalt Saksamaa ja Poola vahelised suhted. Need nõudmised tulenevad tohututest kaotustest ja kahjustustest, mida Postid kannatasid Teise maailmasõja ajal. Poola valitsuse ja poliitiliste esindajate sõnul, eriti PIS -i parteist, on Saksamaa kahju suhtes kohaldatav summa hinnanguliselt enam kui 1,3 triljonit eurot. Föderaalvalitsus lükkas need nõudmised selgelt tagasi Saksamaal. Välisminister Annalena Baerbock rõhutas, et Saksamaa juriidiline küsimus on lahendatud ja föderaalvalitsus ei ole nõus alustama reparatsioonide üle peetavaid läbirääkimisi.
Ajalooliselt ulatub probleem tagasi 1945. aasta Potsdami konverentsile, milles öeldi, et Poolale tuleks hüvitada Nõukogude -Occupied tsoonis ja Saksamaa välismaal demonteerimisega. Föderaalvalitsus näeb aga 1990. aasta kahe pluss-nelja lepingut ajana, mil selle hüvitise küsimus lõpuks sõlmiti. Poola allkirjastatud leping leidis, et Oder-Neisse'i piiriks tuleb eeldada uue Saksamaa idapiiri ja et Poola oli pärast sõda edastanud edasised hüvitisetoimed.poliitiline kontekst
Saksa positsiooni peab Poola valitsus ebapiisavaks, eriti peaminister Mateusz Morawiecki juhtimisel. PI -d on aastaid arutanud hüvitise küsimust ja palunud 2022. aasta lõpus diplomaatilises klassis kokku 1,3 triljonit eurot. Selle toetamiseks tegid Saksamaa ja Poola advokaadid ühise juriidilise arvamuse, mis siiski jõudis järeldusele, et Poolal oli õigus reparatsioonidele. See viis edasise arutelu ja vastuoludeni mõlemas riigis.
Poola poliitika on jagunenud, sest kuigi Donald Tuski all eelmine edumaa ei järginud enam aktiivselt hüvitamisküsimust, näeb praegune valitsus järele jõudmist ja jääb oma nõudmistega. Tunnustamise ja kompenseerimise rahvusvahelises raamistikus ilmneb surve. Ja isegi kui hüvitamise küsimus jääb kuuma rauaks, võib Berliini äsja algatatud monument olla märk kahe riigi vahelisest uuest dialoogist.
Jääb üle vaadata, kas see dialoog viib Poola ohvrite vanade kannatusteni. Arutelu õigluse ja parandamise üle on aga alles alguses ning see kujundab jätkuvalt suhteid Saksamaa ja Poola vahel.
Mälestuspidude ja hüvitusnõuete kohta lisateabe saamiseks külastage artikleid saidilt https://www.nzz.ch/international/in-berlin-ist-das-das-sten-sten-fuer-die-polnischen-der-deutschen-beszent-borden-ld.1889122 "siirgus> nzi", < https://de.wikipedia.org/wiki/eparationsfreuden_polens_die_bundesrepublik_deutschland "Target =" _ blank "> wikipedia ja Tagesschau .
| Details | |
|---|---|
| Ort | Berlin, Deutschland |
| Quellen | |