Esimese Poola ohvrite mälestusmärgi avamine Berliinis!

Esimese Poola ohvrite mälestusmärgi avamine Berliinis!

16. juunil 2025 avati Berliinis märkimisväärne mälestusmärk Saksamaa II maailmasõja rünnakus langenud poolakate ohvritele. Selle aktiga ei tohiks mitte ainult mälestada ohvreid, vaid seda tuleks näha ka sammuna Saksamaa ja Poola lähenemise suunas. Inauguratsioon toimus 1957. aastal lammutatud endise Kroll Opera kohas. Tseremoonial viibisid Saksamaa kultuuriminister Wolfram Weimer ja Poola saatkonna esindaja. Kohal oli ka endine välisminister ja Saksa Poola Instituudi president Heiko Maas.

Saksa Wehrmachti rünnak Poolale algas 1. septembril 1939, kui Adolf Hitler kuulutas sõja. Tänaseni on kahe riigi suhted majanduslikult ja poliitiliselt pingelised selle kohutava konflikti tagajärgede tõttu. Berliini mälestusmärk on aga vaid ajutine meede; Juba kavandatakse alalist mälestusmärki ja Saksa-Poola maja. 2020. aastal andis Saksamaa Liidupäev föderaalvalitsusele ülesandeks luua mälestuspaik Poola ohvrite mälestuse säilitamiseks ja rahvastevahelise ajaloopoliitika ümberkujundamiseks.

Koormatud ajaloopoliitika

Kuid olulised pole ainult mälestuspaigad. Reparatsiooninõuete küsimus seab Saksamaa ja Poola suhetele tugeva koormuse. Need nõudmised tulenevad Poola II maailmasõja ajal kantud tohututest kaotustest ja kahjudest. Poola valitsuse ja poliitiliste esindajate, eriti PiS-i partei sõnul on summa, mille Saksamaa peaks kahju eest maksma, hinnanguliselt enam kui 1,3 triljonit eurot. Saksamaa föderaalvalitsus lükkas need nõudmised aga selgelt tagasi. Välisminister Annalena Baerbock rõhutas, et Saksamaa õigusküsimus on selgunud ning föderaalvalitsus ei ole valmis reparatsioonide üle läbirääkimistesse astuma.

Ajalooliselt ulatub probleem tagasi 1945. aasta Potsdami konverentsini, kus otsustati, et Poolale tuleb kompenseerida Nõukogude okupeeritud tsoonis demonteerimise ja Saksa välisvarade kaudu. Föderaalvalitsus näeb aga 1990. aasta kaks pluss neli lepingut punktina, kus see reparatsiooniküsimus lõpuks lõpetati. Lepingus, millele Poola alla ei kirjutanud, oli kirjas, et Saksamaa uueks idapiiriks võetakse Oderi-Neisse'i piir ning Poola loobus pärast sõda edasistest reparatsioonimaksetest.

Poliitiline kontekst

Poola valitsus peab Saksamaa positsiooni ebapiisavaks, eriti peaminister Mateusz Morawiecki ajal. PiS on reparatsioonide teemat tõstatanud juba aastaid ja nõudis 2022. aasta lõpus diplomaatilises noodis 1,3 triljoni euro suurust summat. Selle toetuseks koostasid Saksa ja Poola juristid ühise õigusarvamuse, kuid selles jõuti järeldusele, et Poolal ei ole õigust reparatsioonidele. See tõi kaasa täiendavaid arutelusid ja lahkarvamusi mõlema riigi sees.

Poola poliitika on lõhestunud, sest kui eelmine juhtkond Donald Tuski juhtimisel ei tegelenud enam aktiivselt reparatsioonide küsimusega, siis praegune valitsus näeb vajadust järele jõuda ja jääb oma nõudmistele kindlaks. Surve propageerida tunnustamist ja hüvitamist rahvusvahelisel tasandil kasvab. Ja isegi kui reparatsiooninõuete küsimus jääb kuumaks teemaks, võib äsja Berliinis avatud monument olla märgiks uuest dialoogist kahe rahva vahel.

Jääb näha, kas see dialoog viib lõpuks Poola ohvrite vanade kannatuste tunnistamiseni. Arutelu õigluse ja heastamise üle on aga alles alguses ning jätkab Saksamaa ja Poola suhete kujundamist.

Lisateavet mälestusmärgi ja reparatsiooninõuete kohta leiate artiklitest NZZ, Vikipeedia ja päevauudised.