Toidujäätmed Berliinis: igal aastal 11 tonni prügikasti!

Toidujäätmed Berliinis: igal aastal 11 tonni prügikasti!

Toidu raiskamine on probleem, mis puudutab meid kõiki. Igal aastal jõuab Saksamaal prügikasti ülekaalukalt 11 miljonit tonni toitu, millest paljud on endiselt söödavad. Negatiivselt paistavad silma eelkõige suured linnad, nagu Berliin, nagu teatab veebipood Motatos. 2014. aastal Stockholmis asutatud Motatos on nüüdseks end sisse seadnud Saksamaal ja Austrias ning pakub platvormi, kus müüakse päästetud toitu, mis erinevatel põhjustel tavapärastesse supermarketitesse ei jõua.

Mototose Saksamaa ja Austria tegevdirektor Dominique Ertl rõhutab, et valikus ei ole mitte ainult igapäevaseid toiduaineid, vaid ka ebatavalisi tooteid väikestelt kaubamärkidelt. Kohaletoimetamine on mugav teie koduuksele. Valik pole aga nii laiahaardeline, et sellest piisaks iganädalaseks ostlemiseks, sest värskeid toiduaineid nagu puu- ja juurviljad valikus ei ole.

Taust ja hariduse vajadus

Motatose pikaajaline eesmärk on maailm ilma toidujäätmeteta. Muutused saavad Ertli sõnul aga alguse toidu ja jätkusuutlikkuse teemalisest harimisest. Eelkõige vanemad põlvkonnad pole kõlblikkusaja (parim enne kuupäeva) osas sageli kindlad. See lihtsalt näitab, kuni toode säilitab oma omadused, mida sageli valesti mõistetakse. Teave parim enne kuupäeva kohta võib tarbijate ostukäitumist oluliselt mõjutada.

Toidu raiskamine pole mitte ainult eetiline probleem, vaid sellel on ka tõsised ökoloogilised tagajärjed. See põhjustab umbes 8–10% ülemaailmsetest kasvuhoonegaasidest. Kui suudate vähendada toidu äraviskamist ja seda õigesti säilitada, ei saa te mitte ainult vähendada oma süsiniku jalajälge, vaid ka säästa raha.

Poliitilised nõudmised ja Euroopa raamtingimused

Dominique Ertl rõhutab vajadust juriidiliselt siduvate eesmärkide ja poliitikute suurema läbipaistvuse järele, et julgustada supermarketeid aktiivselt tegutsema. EL on tunnistanud, et toidu raiskamine on pakiline probleem. Euroopas tekib igal aastal ligikaudu 60 miljonit tonni toidujäätmeid, mis vastab tohutule väärtusele, 132 miljardile eurole.

EL kavandab selle raiskamise vähendamiseks ambitsioonikaid eesmärke: aastaks 2030 peaks toidujäätmeid tootmises ja töötlemises vähendama vähemalt 20% ning kaubanduses ja kodumajapidamistes 40%. Lisaks peavad kuupäevad olema selgelt märgitud, et vältida arusaamatusi. 2024. aasta märtsis võttis Euroopa Parlament sõna ka edasiste eesmärkide poolt, mille eesmärk on veelgi drastilisem vähendamine.

Samm ringmajanduse suunas

Teine arutelu võtmepunkt on ringmajanduse edendamine. Valitsuse toetus on siin hädavajalik: ettevõtetel peaks olema seaduslik kohustus annetada või edasi müüa ülejääke. Umbes 25% Saksamaal kaotsi läinud või raisku läinud toidust ei jõua kunagi kodumajapidamistesse – see on ebameeldiv, kuid ka tegutsemiseks vajalik tõsiasi.

Tarbijad mängivad selles võtmerolli. Poliitikud ei peaks mitte ainult võitlema konkreetselt toidu raiskamise majanduslike ja ökoloogiliste kuludega, vaid looma ka stiimuleid, et tõsta ühiskonna teadlikkust selles küsimuses. Nii saab igaüks anda oma panuse, et toidujäätmete säästva vastu võitlemise plaan saaks edulooks.

Kokkuvõttes võib Saksamaal toidujäätmete vähendamiseks vajalikud sammud kokku võtta järgmiselt:

• Jährlich 60 Millionen Tonnen Lebensmittelverschwendung in der EU.
• Werden Sie aktiv: Lebensmittel richtig lagern und MHD bewusst beachten.
• Ziel: Umsetzung von verbindlichen politischen Vorgaben zur Reduzierung von Lebensmittelabfällen.
• Verstärkung der Bildung über Lebensmittel und Kreislaufwirtschaft im Kleinen und Großen.

Koos oleme tugevad! Meie kõigi asi on mitte ainult teadlikumalt tarbida, vaid ka aktiivselt raiskamisega võidelda.

Motatose töö ja selle mõju kohta lisateabe saamiseks külastage aadressi motatos.com. Lisaks on ELi toidujäätmete vähendamise kavad üksikasjalikult dokumenteeritud saidil europa.eu. Põnevamate toidujäätmete vastu võitlemise aruannete saamiseks külastage ka aadressi berlin-live.de.