Laip Berliini-Gesundbrunneni mänguväljakul: mõrvarühm uurib!

Laip Berliini-Gesundbrunneni mänguväljakul: mõrvarühm uurib!

Reede hommikul, 13. septembril 2025, tegi tunnistaja Berliini-Gesundbrunneni Humboldthaini Volksparki mänguväljakul šokeeriva avastuse: naise surnukeha. Mees oli oma lapsega väljas, kui märkas kella 10 paiku murettekitavat põlemislõhna ja lõpuks avastas põlenud surnukeha. Ta helistas kohe hädaabinumbril, kuid valvearsti saabudes suutis ta kindlaks teha vaid naise surma rbb24 teatatud.

Riigiprokuratuur on juba moodustanud mõrvarühma pärast esialgseid uurimisi ja viiteid võimalikule tapmisele. Kehal on märgatavaid põletushaavu, mis tekitab küsimusi surma põhjuse kohta. Järgmisel laupäeval on plaanis lahkamine, et selgitada nii hukkunute isik kui ka täpne surmapõhjus. Teiste tunnistajate teated kinnitavad juhtunu ulatust, kuna nad teatasid ka läheduses olevast põlemislõhnast. Tuletõrje ja parameedikute saabudes aga tuld enam näha ei olnud, mistõttu tundub olukord veelgi müstilisem.

Kahtlustatava kinnipidamine

Kuriteopaiga ümbrusest leiti 49-aastane mees, kes tunnistati kodutuks. Praegu uurivad uurijad, kas see mees on kuriteoga seotud. Seoses Berliini kodutute vastu suunatud vägivallajuhtumite suure arvuga, mis on 2024. aastal saavutanud uue kõrgpunkti, on päevakorral hirm edasise vägivalla ja mõrvade ees. Valju Suhteanalüüs Berliin Eelmisel aastal tuvastati 506 kodutute vastu suunatud vägivallategu.

Berliinis on kodutute tingimused kõike muud kui lihtsad. Vägivald ja kallaletungid on igapäevased, kokku on registreeritud 506 vägivallajuhtumit. Ainuüksi 2024. aastal registreeriti 241 kerge kehavigastuse ning 166 ohtliku ja raske kehavigastuse juhtumit. Šokeerival kombel oli ka kolm mõrva ja tapmisi. Need murettekitavad arvud annavad ereda valguse kodutute probleemidele ja rõhutavad meetmete võtmise kiireloomulisust.

Ühtne keskkond ja vajalikud meetmed

Berliini ametivõimud järgivad praegu lähenemisviisi "Kõigepealt eluase", mille eesmärk on pakkuda kodututele esmalt elamispinda ja alles seejärel võtta täiendavaid abimeetmeid. Linnas, kus ligikaudu 70 protsenti kodututest kannatab vaimse tervise probleemide all, on hädasti vaja tagada pikaajaline tugi turvakodude ja päevakeskuste kaudu. Oluline on vähendada kodutute inimeste politsei usaldamise pärssimise läve.

Arvestades praegusi sündmusi, tekib küsimus, kui kiiresti ja tõhusalt selle juhtumi uurimist edasi viia. Mõrvarühm on juba oma tööd alustanud, kuid ebakindlus kuritegevuse tagamaade ja kodutute kuritegevuses osalemise osas püsib.

See juhtum toob esile ka kohutavad tingimused, milles paljud kodutud peavad elama. Kuigi politsei ja prokuratuur jätkavad uurimist, jääb lootus, et selliseid juhtumeid saab tulevikus ära hoida.