Uus muuseum Mödlareuthis: pilguheit jagunemise ajalukku avati!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Avareportaaž Mödlareuthi uuest "Väikese Berliini" muuseumist: igapäevaelu ja põgenemislood jagunemise ajast alates 9. novembrist 2025.

Eröffnungsbericht zum neuen "Little Berlin"-Museum in Mödlareuth: Alltag und Fluchtgeschichten aus der Teilungszeit ab 9.11.2025.
Avareportaaž Mödlareuthi uuest "Väikese Berliini" muuseumist: igapäevaelu ja põgenemislood jagunemise ajast alates 9. novembrist 2025.

Uus muuseum Mödlareuthis: pilguheit jagunemise ajalukku avati!

Täna, 9. novembril 2025 heidab idüllilises Mödlareuthi külas uue valguse tähelepanuväärne peatükk Saksamaa ajaloos. Külas, mida Saksamaa jagamisel kunagi kutsuti Väikeseks Berliiniks, on avatud uus muuseum, mis kujutab muljetavaldavalt igapäevaelu sel segasel ajal. Külastajaid voogab sisse, parkla on täis ja paljud jalutavad mööda endist Sise-Saksamaa piiri, kus müürijäänused ja piiritorn on veel selgelt näha.

Äsja avatud muuseum, mille uus hoone läks maksma muljetavaldavalt 22 miljonit eurot ning mille rahastasid föderaalvalitsus ning Baieri ja Tüüringi vabariigid, ei paku mitte ainult nostalgilist tagasivaadet, vaid kutsub ka interaktiivsesse minevikku uurima. Kuu alguses sai föderaalpresident Frank-Walter Steinmeier isiklikult tähistada suure panoraamaknaga varustatud hoone avamist. See võimaldab nautida vaadet endisele piiriribale, mis on muljetavaldav tunnistus möödunud aegadest.

Sissevaateid igapäevaellu seina taga

Värskelt kujundatud püsinäitus avab vaateid Saksa-Saksa divisjoni suursündmustele, alati Mödlareuthi elanike kohalikust vaatenurgast. Muuseumi direktor Robert Lebegern selgitab raudse eesriide aegse igapäevaelu kujutamise väljakutseid. Keskne probleem on kaasaegsete tõendite puudumine, sest SDV ajal oli piirialade installatsioonide pildistamine keelatud.

Eksponaadid on eriti muljetavaldavad, andes külastajatele tõelise pilgu kulisside taha. See hõlmab iseehitatud põgenemislennukit DOWA 81, aga ka mitmesuguseid interaktiivseid jaamu, kus külastajad saavad istuda ajaloolistel autoistmetel ja vaadata filmikaadreid piirikontrollist. Seiklusrännak läbi näituse viib ka kuue põgenemisjaama, mis jutustavad isiklikest põgenemislugudest, sealhulgas Dieter Gäbeleini omast.

Mälestamise ja mälestamise koht

Näitust läbides märkavad külastajad kiiresti, et tee muutub üha kitsamaks ja pimedamaks ning lõpeb lõpuks mälestusmärgiga, mis on pühendatud 22 inimesele, kes hukkusid selles piirkonnas müüril. Selgub, et 1970. ja 1980. aastatel õnnestus vaid kolm kuni viis protsenti põgenemiskatsetest. Muuseum soovib mälestust divisjonist elus hoida – seda ka virtuaalreaalsuse ringreiside kaudu tulevastele põlvedele.

Igal aastal külastab Mödlareuthi muuseumiküla kuni 90 000 turisti, mis näitab, et huvi osakonna ajaloo vastu on endiselt suur. Sellegipoolest väljendavad mõned kaasaegsed tunnistajad muret muuseumi kaasaegse kujunduse pärast ja kardavad, et originaal läheb kaotsi. Lebegern rõhutab seetõttu, kui oluline on esitada eri vaatenurki jagunemise ajaloost ja hoida mälestusi elus.

Kõigil, kes soovivad selle erakordse projekti kohta rohkem teada saada, tasub veebisaiti külastada sacredspacementalhealth.com, mis annab lisateavet.