Traagiline surm ronimisjõusaalis: mida me peame õnnetuse kohta teadma

Traagiline surm ronimisjõusaalis: mida me peame õnnetuse kohta teadma

Berliini-Marienfelde “South Rocki” ronimishallis juhtus täna traagiline õnnetus. 54-aastane naine kukkus mitme meetri kõrguselt ning teda ei suutnud tuletõrje ega kiirabiarstid enam päästa. Berliini politsei on juba alustanud juhtunu põhjuste uurimist. Ronimissaal ise lähedastega arvestamise tõttu traagilist sündmust lähemalt ei kommenteerinud. Seoses selle õnnetusega on selge, et ronimisoperatsioonidel on ohutus kõige olulisem.

Elias Hitthaler Saksa Alpiklubist (DAV) juhib tähelepanu, et alates 2000. aastast on kõik 14 surmaga lõppenud ronimisõnnetust Saksamaal põhjustatud ühenduse vigadest. See muudab eriti selgeks turvaseadmete õige integreerimise ja kasutamise tähtsuse. Praeguse uuringu kohaselt teatas DAV 2024. aastal kokku 261 intsidendist, mis nõudsid päästeoperatsiooni või haiglas viibimist, mida peetakse suhteliselt väheseks. Sellegipoolest ei tasu seda numbrit ronimisõnnetuste kontekstis alahinnata.

Ohutusmeetmed ronimisspordis

Salvestatud intsidentidest paistab silma tähelepanuväärne statistika. Ligikaudu 25% ronimisõnnetustest juhtub köiel ronides, samas kui suurem osa õnnetustest – 71% – juhtub rändrahnul. Vigastused boulderingis tekivad eelkõige mattidel kukkudes, mis sageli puudutavad käsi ja jalgu. Vaatamata arvukuse kasvule rakendatakse ronimissaalides siiski ennetavaid meetmeid.

• Umfassendes Aufwärmprogramm
• Montage und Nutzung von Abklettergriffen, um die Absprunghöhe zu verringern
• Vollständiger Partnercheck vor jeder Klettersession

Eriti oluline on ka turvaseadmete õige käsitsemine. Ronijate vahelise suhtluse puudumine ja kasutusvead põhjustavad sageli õnnetusi. Kukkumised ja löögivigastused on eriti tavalised köitel ronides, eriti plii ronimisel. Ronimissaalides käivad operaatorid juba võtavad mõningaid meetmeid, näiteks iga-aastaseid ohutusmasinate ülevaatusi. Tõsi motole: Ohutus on kõrgeim prioriteet!

Tehnoloogilised uuendused suurema ohutuse tagamiseks

Berliinis kavandatakse ka autobelay-seadmete tehnilisi uuendusi, mis annavad akustilise ja visuaalse signaali, kui trossid pole õigesti kinnitatud. Kaks pakkujat on sellised süsteemid juba välja töötanud, kolmandat toodet aga katsetatakse praegu. Kuid kulud takistavad nende ohutusmeetmete laialdast kasutuselevõttu.

Väiksemad ronimissaalid sõltuvad sageli koolitatud töötajate regulaarsest kontrollist. Mendez Lenk “Bouldergarteni” ronimissaalist rõhutab, et hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest ei saa surmaga lõppevat õnnetust täielikult välistada, kuid tõenäosus on väga väike. Süsteemi, mis hoiab ära tähelepanematuse ja tõrgete kinnitamise ebaõnnestumise, peetakse järjekordseks sammuks õiges suunas.

Andmed ja statistika, mida koguvad sellised organisatsioonid nagu ronimishallide ühendus KLEVER e.V. ja Saksa Alpiklubi DAV on olulised ronimisohutuse pidevaks suurendamiseks. 2023. aasta õnnetuste statistika näitab, et ainuüksi õnnetusi registreeriti 218. Teatamata juhtumite arvu tõttu on aga oodata oluliselt rohkem intsidente, mis rõhutab vajadust täiendavate ennetusmeetmete järele.

Selle teema kohta lisateabe saamiseks vaadake aruandeid Berliini otseülekanne, Ronimissaali ühing ja Ronimistseen.