Biometaanikriis Saksamaal: hinnalangus ja pakkumise kitsaskohad on peatsed!
Saksamaa propageerib biometaani kui kliimasõbralikku energiaallikat. Praegused arengud näitavad väljakutseid ja potentsiaali turul.

Biometaanikriis Saksamaal: hinnalangus ja pakkumise kitsaskohad on peatsed!
Kölnis keskendub praegu kõik biometaani teemale. See kliimasõbralik gaas, mida saadakse orgaaniliste materjalide, nagu sõnnik ja orgaanilised jäätmed, kääritamisel, mängib Saksamaa energia üleminekul üliolulist rolli. Dena sõnul tekib biogaasi töötlemisel peaaegu puhas metaan, mida ei saa mitte ainult maagaasivõrku suunata, vaid kasutada ka kütusena ning elektri ja soojuse tootmiseks. Ja mis kõige parem: kogu protsess töötab suletud CO₂ tsüklis, mis parandab oluliselt keskkonna tasakaalu. Esimesed biometaanijaamad käivitati Saksamaal 2006. aastal ja 2024. aastal suudeti toota umbes 10 TWh biometaani umbes 230 tehases, lisaks imporditi 3,5 TWh. See areng võib aga takerduda, sest dena tööstusuuringu kohaselt on äriseis praegu väga pingeline, seda eelkõige kütusesektori drastilise hinnalanguse tõttu.
Paljud Saksamaa omavalitsused toetuvad pikemas perspektiivis jätkusuutliku soojusvarustuse tagamiseks üha enam lokaalsele küttele. Maagaasi kasutatakse lühiajaliselt kuni 2026. aastani, vesinikku aga keskpikas perspektiivis. See näitab, kui oluline on biometaan soojuse planeerimisel. Samuti on mures 2025. aasta lõpus kehtivuse kaotav gaasivõrgule juurdepääsu määrus, mis võib potentsiaalselt ohustada biometaani infrastruktuuri. EL-i tasandi selge reguleerimise nõue ei ole oluline küsimus ainult Saksamaal. Näiteks Prantsusmaal on paremini mõistetud biometaani potentsiaali ja rajatud vastav infrastruktuur, mis tekitab küsimuse, kas Saksamaa on siin kaotamas.
Biometaanitööstuse väljakutsed
Teine probleem on kasvav surve välismaiste tootjate poolt, kes pakuvad oma biometaani eest kõrget hinda. Need tavad tähendavad, et Saksamaa biometaan satub surve alla ja nagu juba mainitud, kodumaine tootmine on takistatud. Mõned tootjad kritiseerivad ka selliseid tavasid nagu fossiilse LNG "virtuaalne veeldamine" kui "bio-LNG". Sellised tavad mitte ainult ei kahjusta taastuvenergia sertifitseerimissüsteemi usaldusväärsust, vaid nõuavad ka selgeid eeskirju ELi tasandil.
Suurte jaemüüjate maksejõuetus on avaldanud tohutut mõju varustuskindlusele. Paljud ettevõtted on kahetsusväärses olukorras, kus nad peavad ostma kõrge hinnaga biometaani või minema üle fossiilkütustele. Müüginumbrite langus ja kriis EEG turul mõjutavad kogu tööstust. Selle taustal tundub peaaegu lootuskiirena, et teised Euroopa riigid taotlevad ambitsioonikaid biometaani laienemiseesmärke ja et investeerimiskliima on stabiilne.
Biometaani tähtsusest ei räägita ainult poliitikas. Tööstuses on ka uuenduslikke lähenemisviise, näiteks maagaasi Südwesti investeering tehasesse, mis vedeldaks biometaani bio-LNG-ks. Sellised arengud on üliolulised, et tagada pikaajaline konkurentsivõime ja säilitada meie koht Euroopa biometaani turu tipus.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et biometaanitööstus seisab silmitsi suurte väljakutsetega. Sellegipoolest jääb mõte selles säästvas energiavormis peituvast potentsiaalist katkematuks. Nõuetekohase planeerimise, uuenduslike lahenduste ja õiglase reguleerimise korral võiks Saksamaa jätkata Euroopa biometaaniturul juhtivat rolli.