CDU nõue: Brandenburgi kogukonnad vajavad küberjulgeoleku hädaabiplaani!

CDU nõue: Brandenburgi kogukonnad vajavad küberjulgeoleku hädaabiplaani!

Brandenburgis kasvab surve osariigi valitsusele, et ta koostaks lõpuks selge hädaabikava omavalitsuste küberjulgeoleku tagamiseks. CDU parlamendirühm osariigi parlamendis on nüüdseks käivitanud kõikehõlmava algatuse, et parandada kaitset kasvavate küberohtude eest. Taustaks on hiljutised rünnakud selliste linnade vastu nagu Potsdam, Brandenburg an der Havel ja Hoppegarten, mis on näidanud, kui haavatavad avalikud institutsioonid tegelikult on. CDU sisepoliitika eestkõneleja Rainer Genilke kutsub üles võtma hädaolukorras selgeid samme ja viivitamatuid meetmeid, et kaitsta paremini mitte ainult kodanikke, vaid ka elutähtsat taristut nagu koolid, päevakeskused ja administratsioonid. Tixio sõnul on parlamendirühma keskne mure selliste ohtude eest kaitsmine.

Aga mida see uus algatus endast täpsemalt kujutab? CDU teeb ettepaneku rajada Brandenburgi küberjulgeoleku instituut, et koondada ressursse ja spetsialiste. Väike päring riigivalitsusele näitab, et siin on plaanis tõsiseid samme. Riigivalitsus ise viitab uuele küberturvalisuse strateegiale, mida praegu kooskõlastatakse, et nõudeid veelgi täpsustada.

Praegused infoturbe nõuded

Vajadust kindla turvaraamistiku järele toetab ka riigiameti uuendatud infoturbe juhend. Bravors muutis selle 2024. aastal. See kehtib kõigi valitsusasutuste kohta alates riigikantseleist kuni kohtute ja parandusasutusteni. Juhendi eesmärk on tagada, et äriprotsesse toetaks IT ning säiliks teabe konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus.

Oluline on, et kõik töötajad oleksid aktiivselt kaasatud turvaprotsessi, et tekitada tugev teadlikkus oma rollist turvajuhtimises. Lisaks vastutavad osakonnajuhatajad, kes vastutavad otseselt oma valdkonna infoturbe eest.

Küberrünnakud: tõsine oht

Ohud ulatuvad aga sisejulgeolekupoliitikast kaugemale. University of BW väidab praeguses uurimisprojektis, et küberrünnakud, eriti kriitilise infrastruktuuri vastu, on seotud tohutute kuludega ja neil võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Need rünnakud ei ole ainult finantssektori või sidevõrkude probleem, vaid võivad ohustada kogu ühiskonda. Projektis uuritakse erinevaid küberjulgeoleku õigusraamistikke nii USA-s kui ka EL-is ning selle eesmärk on võrrelda erinevaid lähenemisviise ja tuvastada võimalikud lüngad.

Ajal, mil digitaliseerimine edeneb, muutub üha ilmsemaks vajadus küberohtudega ennetavalt tegeleda. CDU algatus võiks seega saata olulise signaali ja näitab selgelt: midagi on teoksil! Brandenburg peab tegutsema kohe, et tagada oma kodanike ja avalike institutsioonide turvalisus.