Pardid rõdudel: linnaelu kaitseb kiskjate eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Brandenburg an der Havelis pesitsevad pardid üha enam rõdudel, et kaitsta end linna röövloomade, näiteks kähriku eest.

Enten brüten zunehmend auf Balkonen in Brandenburg an der Havel, um sich vor städtischen Prädatoren wie Waschbären zu schützen.
Brandenburg an der Havelis pesitsevad pardid üha enam rõdudel, et kaitsta end linna röövloomade, näiteks kähriku eest.

Pardid rõdudel: linnaelu kaitseb kiskjate eest!

Viimastel aastatel on üha rohkem linlasi üllatanud ootamatud külalised nende rõdudele – seal pesitsevad pardid. See nähtus on tihedalt seotud pesukarude, rebaste ja vareste kasvavate röövloomade ohuga. Meetingpoint-brandenburg.de andmetel otsivad pardid pesade ehitamiseks üha enam kõrgemaid ja raskesti ligipääsetavaid kohti. Rõdud pakuvad neile turvalist kohta taganemiseks.

See on pardide teadlik strateegia linnaelu tegelikkusega kohanemiseks. Kährikud on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ja kujutavad tõsist ohtu meie sulelistele sõpradele. Eriti sellistes linnades nagu Kassel, mida elanikkond peab Euroopa "kährikupealinnaks", on need loomad pidevalt kohal, rüüstavad öösiti prügikaste ja otsivad päeval pööningutelt peavarju. Meelelahutuslik pilt, kuid pardidele tõsine oht, mis viib nende taganemiseni rõdudele, nagu väidab ka geo.de.

Partide elupaik

Paljusid suurlinnapiirkondi ei iseloomusta mitte ainult inimesed, vaid need pakuvad ka metsloomadele mitmesuguseid elupaiku. Linnakliima – soojem ja kuivem – on kasulik paljudele loomaliikidele. Pardid on üks neist kohanemisvõimelistest liikidest, kes leiavad linnades uusi pesitsusalasid, et oma järglasi edukalt kasvatada. Kriitiliseks muutub see aga siis, kui pardipojad tuleb pärast koorumist kiiresti vette juhtida. Linnapiirkondades on sellel teel aga tohutud riskid – alates liiklusest kuni teiste sellist võimalust ootavate kiskjateni.

Üldiselt näitab rõdu pesitsemise nähtus sinikaelpartide märkimisväärset kohanemisvõimet meie linnakeskkonnaga. See tähendab, et võime kohata ka igas linnas avastatud metsloomi, kes omandavad linnastumise kaudu uusi elupaiku. livinggreen.eu andmetel leidub pesukarusid ja rebaseid suuremal arvul ka teistes linnades, näiteks Berliinis ja Hamburgis.

Konfliktid eluslooduse ja inimeste vahel

Uute elupaikade avamine on paljudele metsloomadele nii õnnistuseks kui ka väljakutseks. Tihti tekivad konfliktid, näiteks prügikastidest toitu otsides. Andreas Kinser Saksa Looduse Fondist soovitab seetõttu jäätmed ohutult kõrvaldada ja metsloomi mitte toita. See võib aidata vältida probleemseid kohtumisi. Pardid ja teised linna metsloomad võivad koduomanikele väljakutseid esitada – olgu siis rahu rikkudes või elamispinda hõivates.

Seaduslikult kaitstud loomadena peaksime aga pesade häirimisel olema ettevaatlikud ja kahtluse korral konsulteerima ekspertidega nagu NABU või kohalike loomapäästekeskustega. Metsloomad pakuvad huvitavat vaheldust mitte ainult linnapildis, vaid aitavad kaasa elurikkusele ja looduse mõistmisele. Meie asi on nende elupaikade kaitsmine ja konfliktide vältimine, et nende loomakaaslastega paremini harmoonias elada.