Brandenburgi hundid: tulemas on kvoodijaht 330 loomale!

Brandenburgi hundid: tulemas on kvoodijaht 330 loomale!

Brandenburgis keeb asi: diskussioon huntide üle on tuline ning osariigi valitsus kavatseb tänavu lubada loomadele kvoodijahti. Kui Saksamaal on hundid rangelt kaitstud, siis nüüd tahab valitsus põllumajandusloomade vastu suunatud korduvate rünnakute tõttu kehtestada laskekvoodi kuni 330 hundile aastas. Brandenburgi hundipopulatsioon koosneb praegu hinnanguliselt 1000–1600 loomast, mis jagunevad 52 karja peale. tagesschau.de.

Pärast seda, kui riigi jahiseltsi president nõudis isegi 500 hundi aastaseks laskmiskvoodiks, mida peetakse ebareaalseks, soovitab keskkonnaministeerium lähtekvoodiks 15%. Olenevalt arengutest võiks seda aga tõsta kuni 35%-ni. Suurenenud laskmissagedus on mõeldud selleks, et loomad ei ründaks üha enam põllumajandusloomi, mida on lähiminevikus ikka ja jälle juhtunud. [Riigiriigi keskkonnaamet] teatati 2024. aastal 279 juhtumist, mille põhjustajaks ei saanud välistada hundid, ning 1047 põllumajanduslooma sai viga või hukkus (https://lfu.brandenburg.de/lfu/de/fragen/natur/tiere-und-pflanzen/saeugeugetiere/bworandenfetiere Schadensmanagement/nutztierrisse/) näitab.

Hundi rünnakute tagajärjed

Karjatatavate loomade vastu suunatud rünnakute rekord on murettekitav: rünnakute tõttu said kannatada eelkõige lambad ja kitsed; 209 juhul hävitasid hundid peaaegu 944 looma. Viimaste aastate andmed näitavad, et karjatatavate loomade vastu suunatud rünnakute arv varieerus aastatel 2007–2024, haripunkt oli 2021. aastal (377 juhtumit). Alates 2022. aastast on aga toimunud langus, mistõttu tuleks olukorda vaadata diferentseeritult.

Teine aspekt on karjatatavate loomade kaitse. 2024. aastal 162 haigestunud juhtumist ei olnud 58% loomadest hunditõrjemeetmetega kaitstud. Siin võiks riigipoolne karjakaitsemeetmete edendamine ja teadlikkuse tõstmine pakkuda tulevikku ja tuua kaasa vähem konflikte. Tarade ja kariloomade valvekoerte propageerimine on juba laual.

Kriitika kvoodijahile

Keskkonna- ja looduskaitseliit (BUND) suhtub kavandatavasse kvoodijahti kriitiliselt ja hoiatab metsloomade ebaseadusliku võtmise eest. Selle asemel pooldavad nad karjamaade paremat kaitset ja toetavad ideed "rümbajahist", mille eesmärk on hoida hundid lammastest eemal, jättes tapetud loomad 48 tunniks lamama ja valvama neid, et muuta huntidele toiduvaru atraktiivsemaks.

Olukord muutub huvitavaks ka rahvusvaheliselt: intsident Hollandis, kus hunt vigastas last, paneb inimesed istuma ja märkama. Siin kahtlustatakse juba varem silmatorkavaks saanud hunti nimega GW3237m. Nagu dbb-wolf.de, on selliste rahvusvaheliste juhtumite tõttu üha enam tähelepanu keskpunktis huntide küsimus ja nendega toimetulemine, sealhulgas Saksamaal, kus on olemas silmatorkavate huntidega tegelemise kontseptsioon, mis soovitab sarnaste juhtumite vältimiseks varakult sekkuda.

Arvestades keerulisi fakte ja erinevaid huvisid, on selge: hunt annab meile veel paar arutelu. Saab näha, kas kvootide jaht toob tegelikult kaasa loodetud lõdvestuse või toob kaasa täiendavaid pingeid. Üks on kindel – midagi toimub ning põllumehed ja looduskaitsjad jätkavad ühiselt oma seisukohtade kaitsmist.