Schönefeldi vallavolikogu kiitis heaks vastuolulise väljumiskeskuse!

Schönefeldi vallavolikogu kiitis heaks vastuolulise väljumiskeskuse!

16. juulil 2025 kiitis Schönefeldi vallavolikogu 17 jah-, 7 vastu- ja 4 erapooletuga heaks BER lennujaama sisenemis- ja väljumiskeskuse arengukava. Alates 2028. aastast on see keskus ette nähtud migrantide sisenemise ja riigist lahkumisega seotud ülesannete koondamiseks ning on osa ulatuslikust ehitusprojektist, mille eesmärk on luua ka üle 200 uue töökoha. Linnapea Christian Hentschel ja vallavolikogu esimees Olaf Damm rõhutasid kohtumisel, et valla kinnistu uuendamine annab positiivse panuse piirkonna arengusse. Otsus koos positiivse resolutsiooniga on oluline samm projekti elluviimisel, mis on nüüdseks ületanud olulise takistuse [maz-online.de].

Aga kõik ei paista hästi olevat. Enne koosolekut protesteerisid paljud kodanikud algatuse „Välista BER väljasaatmiskeskust“ vastu. Umbes 100 inimest asetasid plaani vastu meeleavalduseks lilli ja püstitasid mustad kirstud. Kriitikud hoiatavad lennujaamades asüüliprotseduuride rakendamise ja väljasaatmise kinnipidamise eest, mis nende hinnangul võib ohustada inimväärikust. Nad kritiseerivad Euroopa isolatsioonipoliitikat ja kutsuvad kohalikku volikogu kavandatud arengukava tagasi lükkama, samas kui järgmiseks kolmapäevaks on välja kuulutatud valve. Nagu rbb24.de teatab, on algatus otsustav ehitusprojekt peatada.

Ülevaade järgmistest sammudest

Projekt näeb ette, et Brandenburgi osariik rendib hoone, samas kui föderaalvalitsus soovib ruumi kasutada. Plaan on suruda keskuse valmimine läbi erainvestori, kes keskuse ehitab. See otsus tekitab aga täiendavat kriitikat, kuna projekti jaoks ei korraldata avalikku hanget. See võib viidata sellele, et kokku hoitakse valest otsast, mis võib taas õõnestada usaldust avalike institutsioonide vastu.

Mure ja kartus kavandatava sisenemis- ja väljumiskeskuse pärast pole asjatu. Küüditamiste arv Saksamaal on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. 2024. aastal saadeti Saksamaalt välja kokku 20 084 inimest, mis on varasemate aastatega võrreldes rohkem. Enamik väljasaatmisi tuleb Nordrhein-Westfaleni, Baieri ja Baden-Württembergi liidumaadest, kusjuures kannatanud on sageli pärit sellistest riikidest nagu Gruusia, Türgi, Afganistan ja muud kriisipiirkonnad. Sellised arvud ja protsessid ei jäta kedagi külmaks ja tekitavad küsimusi migrantidega poliitilise kohtlemise kohta, nagu bpb.de selgitab.

Olukord Schönefeldis on aga keeruline. Sel ajal, kui vallavolikogu keskendub arendamisele ja uute töökohtade loomisele, on näha, kuidas avalik ja poliitiline arvamus kavandatava keskuse osas jätkub ning kas algatuse vastased protestid vilja kannavad.