Viis AfD saadikut Brandenburgis liigitati paremäärmuslasteks!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Põhiseaduse kaitse amet klassifitseeris viis AfD saadikut Brandenburgis paremäärmuslasteks. Äärmuslaste arv kasvab.

Fünf AfD-Abgeordnete in Brandenburg wurden vom Verfassungsschutz als rechtsextremistisch eingestuft. Die Zahl der Extremisten steigt.
Põhiseaduse kaitse amet klassifitseeris viis AfD saadikut Brandenburgis paremäärmuslasteks. Äärmuslaste arv kasvab.

Viis AfD saadikut Brandenburgis liigitati paremäärmuslasteks!

Brandenburgi poliitilist maastikku kujundavad üha enam arutelud paremäärmuslike liikumiste üle. Praegu on Brandenburgi osariigi parlamendi 30 AfD esindajast viis klassifitseeritud paremäärmuslasteks. See selgub põhiseaduse kaitse ameti aruandest Igapäevane peegel teatati. Mõjutatud saadikute hulgas on parlamendirühma juht Hans-Christoph Berndt ja parlamendijuht Dennis Hohloch. Uus selles nimekirjas on parlamendiliige Jean-Pascal Hohm.

Ülejäänud kolm saadikut – Lars Günther, Daniel Freiherr von Lützow ja pikka aega paremäärmuslasteks liigitatud Dennis Hohloch – annavad arutelule lisajõudu. Põhiseaduse kaitse ameti juhataja kt Axel Heidrich kinnitas neid hinnanguid ja tõi välja, et need klassifikatsioonid põhinevad kindlal õiguslikul alusel, mida toetab riigi siseministeerium.

Paremäärmuslaste jõupingutused tõusevad

Huvitav on ka praegu paremäärmuslasteks liigitatud AfD regionaalühenduse enda klassifikatsioon. See klassifitseerimine on aga ootel, kuna AfD on selle otsuse vastu kohtusse pöördunud. RBB teatab, et sellised prominentsed AfD esindajad nagu Lars Schieske ja Andreas Kalbitz olid juba eelmisel valimisperioodil klassifitseeritud paremäärmuslasteks. Kalbitz on nüüdseks oma poliitilise karjääri osariigi parlamendis lõpetanud, kuid tema mõju sündmuskohal püsib.

Põhiseaduse Kaitseameti numbrid on murettekitavad. 2024. aastal loendati Brandenburgis 3650 paremäärmuslast, mis tähendab aasta varasemaga võrreldes ligi 20-protsendilist kasvu. Umbes nelja kümnest neist inimestest peetakse vägivallale orienteerituks ning ohutaset peegeldab ka paremäärmuslike kuritegude 47,4-protsendiline tõus.

Ühiskond surve all

Brandenburgi elanikkond seisab silmitsi väljakutsetega, mida need äärmuslikud liikumised põhjustavad. Põhiseaduse kaitse amet rõhutab, et paremäärmuslikud rühmitused kasutavad ära sotsiaalseid probleeme, rünnates näiteks varjupaigataotlejaid või LGBTIQ kogukonda. Samuti on kasvanud vägivaldsete rünnakute arv varjupaigamajutustele. AfD saadikute emotsionaalsed reaktsioonid, nagu Hohlochi kirjeldus oma kolleegidest kui "normaalsetest murelikest kodanikest", annavad tunnistust ühiskonna lõhenemisest, mida äärmuslus veelgi süvendab.

Kui kaua poliitiline olukord Brandenburgis stabiilsena püsib, on ebaselge. Eksperdid hoiatavad, et AfD toimib sisekonfliktidest hoolimata paremäärmuslike suundumuste reservuaarina. Paremäärmuslike ideoloogiate levik ja valijate mobiliseerimine võib tõsiselt häirida sotsiaalset rahu.

Neid murettekitavaid arenguid silmas pidades võib loota, et poliitilised otsustajad tegutsevad otsustavalt, et tõhusalt tegelda ühiskonnas tekkivate ohtudega. Ka praegune annab selle kohta infot Põhiseadusliku kaitse aruanne, mis käsitleb paremäärmuslaste püüdlusi ja esitab põhjalikud arvud.