Havelland võlalõksus: uuteks koolideks vaja 79,5 miljonit!
Havelandi ringkond kavandab koolide renoveerimiseks ja puudujäägiga tegelemiseks laenu 79,5 miljonit eurot.

Havelland võlalõksus: uuteks koolideks vaja 79,5 miljonit!
Havelandi linnaosas on suured finantsprobleemid, mis vajavad selgitamist. Nagu ringkonnaadministraator Roger Lewandowski (CDU) 26. augustil 2026. aasta eelarve põhipunkte tutvustades teatas, on ringkond sunnitud võtma märkimisväärseid laene. Need ulatuvad kokku 79,5 miljoni euroni ja on mõeldud eelkõige olulisteks kooliehitusmeetmeteks. Muuhulgas on kavas muuta Premnitzi keskkool üldkooliks, mis läheb maksma umbes 12 miljonit eurot ja on praeguse arutelu keskmes. Ka neljatoalise keskkooli uusehitus Wustermarkis läheb 2029. aastaks hinnanguliselt maksma ligi 54 miljonit eurot.
Linnaosas on praegu umbes 11,8 miljoni euro suurune puudujääk, mida saab veel reservide kaudu tasa teha. Nende reservide maht on 2025. aasta lõpus eeldatavalt 33,4 miljonit eurot. Küll aga koormab eelarvet üha suuremaid kulutusi sotsiaalvaldkonnas – eelkõige laste- ja noortehoolekandes. Märkimisväärne artikkel on ka Havelland Klinikeni ettevõtete grupi toetus: selleks on planeeritud kuni 15 miljonit eurot aastas.
Eelarve külmutamine ja kavandatavad meetmed
Rahalise olukorra kontrolli all hoidmiseks on Havelandi ringkond juba väljastanud osade administratsiooni eelarve külmutamise. Nii otsustati 21. augustil 2024, mis mõjutab II osakonna - sotsiaal-, noorsoo-, tervishoiu- ja migratsiooniosakonna ning ehitus- ja kinnisvarahalduse büroo ning majandusarengu osakonna eelarveid. Eelarve külmutamine võimaldab teha ainult juriidiliselt kohustuslikke kulutusi, et tagada likviidsuse püsimine ja kohustuslike sotsiaalkulude võimaldamine, nagu on näidatud Havelland.de tuleb lugeda.
Praegune 2024. aasta puudujäägi prognoos on ligikaudu 18,5 miljonit eurot, mis tähendab, et lähiaastatel võib linnaosa finantsolukord veelgi halveneda. Planeeritud lisaeelarve esitatakse linnaosa volikogule 7. oktoobril 2024. Eeldatakse, et olemasolevad vabatahtliku rahastamise programmid jäävad muutumatuks, samas kui planeeritud kulutused suurenevad 5 protsenti.
Arengud valla tasandil
Havellandi olukord on osa Saksamaal laialt levinud probleemist, kus omavalitsuste rahandus on 2023. aastal tugevalt kannatada saanud. „Kohaliku rahanduse aruande 2025“ andmetel on maksulaekumised nõrga majanduse tõttu paigal, samas kui kulud personalile, materiaalsetele kuludele ja sotsiaalteenustele kasvavad pidurdamatult. Ka siin võib lähiaastateks näha pessimistlikku väljavaadet. Surve eelarvetele suureneb, eriti kuna 294 linnaosast 219 on viimastel aastatel pidanud teatama eelarvepuudujäägist, teatab Bertelsmanni fond.
Üle 13 miljardi euro suuruse puudujäägiga 2024. aastal toob see esile vajaduse omavalitsuste finantsolukorda põhjalikult reformida ja omavalitsuste ülesandeid jätkusuutlikult kindlustada. Föderaal- ja osariikide valitsusi kutsutakse üles töötama kohaliku olukorra püsiva parandamise nimel, et tulevikus oleks võimalik säilitada kogukondades sotsiaalne ühtekuuluvus.